Kommentaar

Taavi Aas | Tallinna põhimõte on lihtne: vähem autosid kesklinna (14)

Taavi Aas, Tallinna linnapea, Keskerakond, 25. juuli 2018, 17:17
 Tiit Tamme
Kasvav linn vajab uusi liikluslahendusi – nii nagu kasvav laps ei saa jääda sülelapse riietesse. Eestis pole ühtegi linna, mille teedeehituses oleks ligilähedaseltki sama suured ettevõtmised kui Tallinnal. Mitte ühtegi linna ei oota ees samaväärselt uuenevad liikluslahendused. Kui muud Eesti linnad suudavad ehitada silla siin, pärast remontida tänava seal, siis Tallinnal on korraga mitu rauda tules.

Maanteeamet sai äsja korralduse asuda edasi liikuma Tallinna väikese ringtee projektiga. Tallinna seisukohalt on see äärmiselt tervitatav uudis, sest Ülemiste järve ja mere vahele pigistatud linn on keskpaigast kitsas. Alustasime Reidi tee ehitusega. Gonsiori tänava ümberehitus on poole peal. Haabersti ristmik hakkab valmis saama. Uueneva peatänava ehituse algus jääb järgmisse aastasse.

Samal teemal

Teederemont või uute rajamine toob kaasa ümbersuunamisi, teesulge ja liiklusseisakuid. Oleme tänavu need tööd koondanud aega, mil inimesed viibivad rohkem puhkustel. Kuid ebamugavuste koondamine lühemale perioodile tähendab seda, et saame need ebamugavused kiiremini kaelast.

Uued lahendused äärelinnades

Meie põhimõte on lihtne: vähem autosid kesklinna, kuid rajada tuleb uued paremad liiklussõlmed linna servadesse. Inimeste hulk kasvab, autode hulk kasvab, jõukus suureneb, samas aga eeldavad inimesed kesklinnalt ennekõike vaba aja veetmise võimalusi, mida liigne autostumine rikub. Tuleb leida tasakaal mugava autoga liikumise ja autovabade alade vahel. Ja meie lähenemine tähendabki selle tasakaalu otsingut.

Haabersti ristmik, Reidi tee, Tallinna väike ringtee – need kõik peaksid võimaldama liiklust ilma kesklinna läbimata. Ringtee, mida nimetatakse ka “Tartu maantee deltaks”, annab võimaluse sõita erinevate linnaosade vahel Ülemiste järvest lõuna pool, Nõmmel kulgevast Viljandi maanteest kuni Tartu maantee ja Lasnamäeni.

Reidi tee loob võimaluse väljuda sadamast ilma kesklinna minemata. Haabersti ristmik toob kiiresti areneva linnaosa elanikud senisest sujuvamalt kesklinna servani. Kesklinn ise, paraku, suuremaks ei lähe, autode vastuvõtuvõime piirid saabuvad peagi ja lisaks sellele on just linnasüdamed need paigad, kus autoliiklust püütakse vähendada.

Linna ümberkujundamise paratamatu taustamuusika on kriitika ja rünnakud. Oleme nendega harjunud. Seda, et kriitika on täiesti vastandlik on ka loomulik. Nii ilmuvadki nädalase vahega vaheldumisi süüdistused, et Tallinn kiusab autojuhte või vastupidi, Tallinn on liialt autokeskne.

Mõistagi on needsamad inimesed, kes kevadel kurtsid asfaldiaukude üle suve saabudes esimesed, kellele ei meeldi teetööd ja nendest tulenevad ummikud. Linnajuhtimise puhul on paratamatu, et kellelgi on kogu aeg tunne, et just talle tehakse liiga. Teame ka seda, et kriitika lakkab siis, kui oleme töödega valmis saanud. Pole ükski taristuobjekt sellise kriitikata valminud, ei valmi ka need. Kuid üksnes kriitika elu edasi ei vii.

Kesklinn ennekõike ühistranspordile

Mõned kriitikud on osutanud, et autode arv Tallinnas ikkagi suureneb pidevalt ja see oleks justkui märk ühistranspordi läbikukkumisest. Muide, Soome, Saksamaa ja Austria elanikel on ka väga palju autosid, seda sõltumata tõsiasjast, et ühistransport on seal heal tasemel.

Autode arvu kasvu põhjused on märksa loomulikumad. Esiteks see, et Eesti ja eriti Tallinna elanike elatustase tõuseb, elanike arv tõuseb ja teiseks, autoga on ikka veel Tallinnas suhteliselt lihtne ringi sõita. Küll aga võiksime liikuda selles suunas, et inimestel oleks lihtne autost loobuda.

Autode arvu kasv lihtsalt tähendab seda, et ühel hetkel muutub igaühe jaoks auto omamine palju ebamugavamaks, sest ruum saab otsa. Igaüks mõistab, et kaks bussi veavad ära sama hulga rahvast kui poolekilomeetrine autorodu. Kindlasti on marsruute, kus ühistransport peaks olema kiirem, kuid näeme ka seda, et näiteks Kopli, Lasnamäe või Mustamäe ühendus kesklinnaga on vägagi tihe ja mugav.

Olen veendunud, et vähesema autoliiklusega kesklinn on võimalik ja see võetakse ka lõpuks inimeste poolt hästi omaks. Gonsiori tänav annab prioriteedi ühistranspordile, Kunderi tänav laiendab jalgrattarada.

Arusaamad on muutumas. Keegi ei protesti enam selle vastu, et Vabaduse väljak pole enam parkimisplats. Isegi kunagised bussiradade naeruvääristajad iseäranis Reformierakonnast on vaiksemaks jäänud. Kuid kesklinnast väljaspool otsime me muid lahendusi, mis parandavad nii ühistranspordi kui autode liikuvust.

Alanud on tööd Reidi teel. Endine Kadrioru Tivoli plats on praegu sisuliselt tühermaa mullavallide ja mahajäetud putkadega. Kui need tööd kord lõppevad, saavad tallinlased hulga ruumi avalikuks kasutamiseks juurde ja kasutatav mereäär pikeneb. Kui vaatate Tallinnas valminud teid ja ristmikke, siis lõpuks on kõik hästi vastu võetud. Ehk võetakse ka need, mis tulekul.

14 KOMMENTAARI

r
Roman 28. juuli 2018, 15:41
Mõõtke ära seisvate autode gaasid Viru ringil, Prnu mnt-l ja mujal kesklinnas- saaste on kohutav. Eesmärk peab olema liiklus kiiresti läbi lasta, mitt...
(loe edasi)
v
Vana 27. juuli 2018, 17:52
Praegu on suured ummikud Mere pst-l. Viru ringile on mõistlik ehitada jalakäijate tunnelid, õigemini tunnelite süsteem. Teine samasugune Narva mnt. ja...
(loe edasi)
Loe kõiki (14)

Põnevat ja kasulikku

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee