Kaardimaksesüsteemi ja sularaha väljavõtmise võimaluse kokkukukkumine pooleteiseks tunniks kinnitas, kuivõrd haavatav on tegelikult e-riik. Võib küll korraldada sularahavaba kuu kampaaniaid ning propageerida kaardimakseid, kuid maksevõimaluste ootamatul kadumise hetkel on inimene oma murega üksi.

Ka võivad pangad tagantjärele menetleda hättajäänud klientide kaebuseid ning otsustada, kas mingi osa kuludest hüvitatakse. Kuid ainukeseks ja lollikindlaks rohuks selliste hädaolukordade puhuks on piisava sularahavaru kaasaskandmine – Eestis igaks juhuks, kuid kindlasti välismaal, kus kiire abi organiseerimine on oluliselt keerulisem.  

Pangakaardi kasutamine pole aga sugugi vaid mugavusteenus olukorras, kus sularahatust eelistav riik kannab pensionid ja toetused otse inimeste pangaarvele ning kõik palgadki liiguvad pangakontole. Seetõttu peaks olema loomulik, et pangakaartide toimivuse tagamine pole ainult kaardikeskuse või pankade hooleks jäetud, vaid ennekõike riik hoiaks mitte ainult süsteemil silma peal, vaid seaks ka omalt poolt teenusepakkujale kindlad tingimused. Siis ei saaks tekkida ka praegust olukorda, kus kaardikeskus põhjendab pikaks veninud katkestust suvise puhkusteajaga, mil süsteemi käivitadasuutvaid spetsialiste polnud kiirelt kuskilt võtta.

Keegi ei kujuta ju ette, et päästeamet ei suudaks suvisel ajal väljakutsetele reageerida. Kummalisel kombel pole pangakaartide kasutamine riigi poolt arvatud elutähtsate teenuste nimekirja, mille puhul saaks riik kehtestada selle osutamiseks omapoolsed tingimused. Eraettevõtja soovib ikka kulusid maksimaalselt kokku hoida, balansseerides piiril, kus teenus veel toimib, aga liigselt turvalisusse investeerida ei soovi.

Hea, et praegu polnud tegu asjaosaliste kinnitusel tegu küberrünnakuga, kuid ühiskond tahab kindlust, et ka keerulisemates olukordades ei jääks elu seisma. Praegusel juhul jättis soovida ka info liikumine, segadusse jäeti kaardikasutajad kui teenusepakkujad. E-ajastul poleks pankadel ju keeruline klientidele saata kasvõi olukorrast teavitav sms. Kas see jäi tegemata ihnsusest või hoolimatusest on antud hetkel tagantjäreletarkus. Kuid tulevikku silmas tasub nii riigil, teenuse osutajatel kui tarbijail pead kokku panna, et tulevikus võimalikud tehnilised probleemid võimalikult valutult üle elada.     

Jaga artiklit

7 kommentaari

T
teet  /   15:33, 25. juuli 2018
Nuh, raha võiks ikka kaasas olla piisavalt, et kõik kulutused ära teha, ja ootamatuteks juhtudeks olgu pangakaart kaasas
U
usaldusraha  /   14:30, 25. juuli 2018
pankades? Ja ongi sukasäärel kuldsed ääred, m.o.t.t. Usaldamisega tekib digiajal suuri probleeme, sest see tehnoloogia arenguetapp pole veel kollapsikogemust saanud. Riskide maandamiseks on ebamugava?! sularaha omamine ja kaasaskandmine oluline alternatiivvalik.

Päevatoimetaja

Gerly Mägi
Telefon 51993733
gerly.magi@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis