3
fotot
PRESIDENT: Luksemburgi endine peaminister Jean-Claude Juncker (63) juhib Euroopa Komisjoni alates 1. novembrist 2014.  (Reuters/Scanpix)

Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker kohtub kolmapäeval Washingtonis Valges Majas USA presidendi Donald Trumpiga, et arutada Ameerika Ühendriikide ja Euroopa Liidu kaubandussõja vältimist. Samal ajal ei vaibu kuulujutud, et Juncker kipub kuritarvitama alkohoolseid jooke ning ei suuda enam Euroopa Komisjoni tööd juhtida.  

Juba aastaid ringlevad kuulujutud Euroopa Komisjoni presidendi Jean-Claude Junckeri (63) alkoholilembusest said uut hoogu kaks nädalat tagasi, kui tal Brüsselis toimunud NATO tippkohtumise õhtusöögil oli raskusi kõndimisega ning ta vajas seetõttu kõrvalist abi. Junckerit toetasid Hollandi peaminister Mark Rutte ja Portugali valitsusjuht António Costa.

SAATUSLIK KAADER: Brüsselis NATO tippkohtumisel vajas Jean-Claude Juncker 11. juulil kõndimisel kaaslaste abi. Kohe said uut hoogu kuulujutud, et Euroopa komisjoni president on alkohoolik.  (AP/Scanpix)

Esindaja: see oli ishias

Euroopa Komisjoni pressiesindaja Margaritis Schinas teatas kaks päeva hiljem, et Junckeri koperdamine ja komistamine oli põhjustatud äkilisest närvivaluhoost. „President kannatas kolmapäeval (11. juulil) eriti valusa ishiase hoo käes, millega kaasnesid krambid,“ selgitas pressiesindaja. 

Schinas viibutas näppu ka meedia suunas: „Ma arvan, et see on enam kui maitsetu, kui osa meediast üritas luua solvavaid pealkirju, kasutades selleks Junckeri valu.“ Täpsemalt viitas pressiesindaja meedias võimendatud juttudele, et Juncker on alkohoolik. 

Teema jäi aga endiselt üles ning 19. juulil küsisid ajakirjanikud pressikonverentsil Junckerilt endalt, kas ta oli NATO tippkohtumise ajal purjus. 

„Mulle avaldab muljet, et inimesed huvituvad nii marginaalsetest probleemidest ja ma soovin lugupidavamat suhtumist,“ pahandas Euroopa Komisjoni president ning rõhutas: „Mul on ishias ja lisaks sellele läksid jalad krampi.“

Junckeri lootused, et sellega on teema ammendatud, jooksid paraku liiva. 20. juulil ütles Euroopa Parlamendi saadik, Saksamaa kristlik demokraat Sven Schulze ajalehele Bild: „Juncker peab andma põhjaliku selgituse, muidu alkoholijutud ei lõppe ning tema jäämine ametisse muutub küsitavaks.“

Uut õli valas tulle Briti konservatiivne ajakiri The Spectator, mis kirjutas, et Brüsselis teavad paljud Junckeri alkoholiprobleemidest. Ajakiri tsiteeris nime nimetamata ühe endise ministri sõnu: „Kui Junckerile nõupidamisel veeklaas tuuakse, siis teavad kõik, et selles on tegelikult džinn.“ 

Prantsuse päevaleht Libération kirjutas 2014. aasta septembris, et Juncker jõi intervjuu andmisel ära koguni neli klaasi šampanjat. Ta kinnitas seejuures, et ta ei ole alkohoolik. „Kas te tõesti usute, et ma oleks veel ametis, kui ma igal hommikul eine kõrvale konjakit jooksin?“ küsis Euroopa Komisjoni president imestunult. Oma sageli kõikuvat kõnnakut põhjendas Juncker tasakaaluhäiretega, mis saadavad teda pärast 1989. aastal üle elatud rasket autoõnnetust. „Ma olin siis kolm nädalat koomas ja kuus kuud ratastoolis,“ kinnitas ta.

Kolmapäeval 25. juulil kohtub Jean-Claude Juncker Washingtonis USA presidendi Donald Trumpiga, et arutada Ameerika Ühendriikide ja Euroopa Liidu kaubandussõja vältimist.  (Reuters/Scanpix)

Euroopa Parlament valis Strasbourg'is Luksemburgi ekspeaministri Jean-Claude Junckeri viieks aastaks mõjuvõimsa Euroopa Komisjoni presidendiks 15. juulil 2014. Junckerit toetas Europarlamendis 422 ja vastu oli 250 saadikut. 47 saadikut ei võtnud hääletusest osa ja kümme hääletussedelit oli rikutud. Vajalik oli vähemalt 376 saadiku toetus.

Tema ametiaeg algas 1. novembril 2014. Juncker on öelnud, et ta ei taotle tuleval aastal tagasivalimist. Seetõttu käib juba arutelu, kellest võiks saada Euroopa Komisjoni järgmine president.

Kellest saab järgmine president?

Kandidaatide nimekirjas on Euroopa Komisjoni konkurentsivolinik Margrethe Vestager Taanist, Euroopa Komisjoni pealäbirääkija Brexiti kõnelustel Michel Barnier Prantsusmaalt, Euroopa Rahvapartei fraktsiooni juht Euroopa Parlamendis Manfred Weber Saksamaalt, Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Federica Mogherini Itaaliast ja Euroopa Komisjoni esimene asepresident Frans Timmermans.

Jaga artiklit

55 kommentaari

H
Ha-ha-haa  /   19:48, 26. juuli 2018
Kas tõesti käib Läti vahet? ;)
V
Veenduge ise!  /   21:37, 25. juuli 2018

Päevatoimetaja

Gerly Mägi
Telefon 51993733
gerly.magi@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis