(Jörgen Norkroos)

Olen kindlalt veendunud, et Eesti kaitsevägi on avatud nii meestele kui naistele. Seaduse järgi ka neidude ajateenistusele juba rohkem kui viis aastat tagasi. Tõsi, ajateenistus on naistele vabatahtlik. See tähendab, et erinevalt noormeestest võib neiu kolme kuu vältel ajateenistuse pooleli jätta. Seda ka juhtub, aga järjest vähem.

Naisele tuleb au anda

Naiste osalemine kaitseväes on minu meelest osa suurest kaitsepildist. Pean silmas strateegiat, mille olemus seisneb heidutuses. Selle järgi on vastasele antud selge signaal, et kõik meie kodanikud seisavad oma riigi eest. Kõik oskavad kriisiolukorras käituda nii kodaniku kui ka sõdurina. Kui tarvis, siis haarab relva kõrvuti Eesti mehega ka naine. Ehk teisisõnu tegemist pole abstraktse kaitsetahtega, vaid kindlakäelise oskusega kaitsta oma maad ja rahvast sõjaolukorras. On üldteada tõde, et kui kogu rahvas osutab vastupanu, on see riik võitmatu.

Teine tähtis argument naiste kaitseväes osalemises on võrdsed võimalused. Kaitseväes on kõik ametikohad naistele avatud. Tegevväelasena saab meie naine täna teenida kõikides kaitseväe struktuuriüksustes. Hierarhia kehtib soost sõltumata. Naissoost kolonelile peavad au andma kõik meessoost alama astme meessõjaväelased. Ametikõrgendust antakse kaitseväes sooneutraalselt. Kõigil võtab ühepalju aega, et jõuda järgmisele astmele.

Kui naine soovib saada kindraliks ehk teha kaitseväes karjääri, siis on tark alustada ajateenistusest. Nagu eelpool märkisin, on see võimalus meie neidudel olemas. Üha laialdasemalt teavitatakse noori sellisest karjäärivõimalusest. Ennekõike riigikaitse tundide kaudu. Nendest koolidest, kes sellise õppeaine oma koolidesse on võtnud, on ka rohkem värskelt kooli lõpetanud ajateenijaid. Nii poisse kui ka tüdrukuid.

Vormis naine on cool

Mina sooviksin näha riigikaitseõpetajatena meeste kõrval ka vormirõivais naisi. Kui tüdrukud näevad klassi ees esinemas kindla sõna ja konkreetse jutuga naiskaitseväelast, siis mõjub see inspireerivalt. Pole vaja mingit erilist sõnumit neidudele, sest noored naised näevad ilma suuri sõnu tegemata, et naissõjaväelane on reaalsus. See on cool. 

Kui aga tulla hiljuti loetud EPL artikli juurde, kust sai lugeda, et keskkooli lõpiklasside neidudest peab võimalikuks vaid 28% ajateenistuses osaleda, siis mina leian, et see on erakordselt hea tulemus. Ehk enam kui veerand noortest naistest on valmis isiklikult kaitsma oma kodu. Tõsi, üks või teine naine lahkub ajateenistusest. Jällegi- see on seadusega tagatud õigus, et kolme kuu vältel peab naine jõudma selgusele, kas ajateenistus sobib talle või mitte. Tuleb ikka üle korrata, et erinevalt noormeestest, on ajateenistus neidudele vabatahtlik.

Kui rääkida riigi osast, siis teavitustöö on süvenenud ja laienenud. Kaitseministeerium andis sel kevadel välja voldiku, kust saab lugeda, et eelmise aasta seisuga on ajateenistusest läbi käinud 85 neidu, kellel kõigil on ajapikku võimalus saada kindraliks. Hea on teada, et meie kaitseväe koosseisus teenib 285 naist. Sotsiaalmeedia vahendusel saab neiu vanuses 17-27 end just sel suvel registreerida ajateenija töövarjuks. Kui oled ööpäev läbi olnud kaitseväelase kõrval, siis võib julgesti eeldada, et kord tegeliku olukorra läbi teinud neiu ei katkesta ka oma ajateenistust, vaid jääb lõpuni rivvi.

Riigikaitseõpikusse on tulemas omaette peatükk naistest kaitseväes. Usun, et see teeb ajaloolise ülevaate naiste rollist erinevate riikide sõjavägedes. Loodetavasti annab peagi valmiv peatükk vastused küsimustele nagu mida tähendab rohkem naisi kaitseväes või jagab praktilist teavet, milleks peab olema naine valmis, kui valib kaitseväelase elukutse. Loodetavasti kätkeb uus peatükk ka meie kuulsamate naiskaitseväelaste mõtteid endast ja sõjapidamisest üldse.

Tähtis on teada, et kaitsevägi kui selline on naisajateenijate üle palju positiivsemalt meelestatud kui ühiskond väljaspool sõjaväelinnakut. Tegevteenistuses olevate naiste kohta on kaitseväelastel öelda ainult kiidusõnu. Seda tasub meil kindlasti silmas pidada. Nii naistel kui meestel.

Jaga artiklit

39 kommentaari

K
Keegi peab ju   /   18:02, 30. juuli 2018
samal ajal kui desertöörid tulevad Euroopasse nn tuulevarju ...
E
eu  /   17:39, 25. juuli 2018
Tuntud naispaduõiguslasel jäi aega oksendamise vahel sõna võtta!!!

Päevatoimetaja

Telefon 51993733
online@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis