(Stanislav Moshkov)

„Kuule, teeks täna äkki tüngakõnesid?“ See on mõte, mis on ilmselt läbi käinud nii mõnegi puberteediikka jõudnud nooruki peast. Lihtne on ju valenime ja varjatud numbri alt sõbrale või tundmatule helistada ning julget nagamanni mängida. 

Ullikeseeas tundus öösel kell kaks kaheksakohalise numbrirea sisse löömine ja tõrvapapi pakkumine tõepoolest ehk naljakas. Õnnelikumad (või targemad) ei lasknud tänu hääletule režiimile tüngakõnel ennast häirida. Õnnetumad talusid mõnikümmend sekundit segadust ning kulutasid mehehäält imiteerivate jõmpsikate peale närvirakke. Niimoodi käisid vimkakõned selle sajandi alguses, aga praegu…

Öösel kell üks olin minagi üks neist väljavalitutest, kel telefon üürikeseks momendiks laulma hakkas. Ajakirjanikuna teen päevas palju kõnesid ja ka sel päeval olin mitu korda Hiina helistanud. Just seetõttu oli unesegasena mu esmane soov +685 suunakoodiga numbril tagasi helistada. Õnneks lõi aju enne selgeks. Jumal tänatud, sest vastasel juhul oleks mõni nutipätt saanud minu arvel mõnusalt rikastuda.

Jaga artiklit

0 kommentaari

Päevatoimetaja

Gerly Mägi
Telefon 51993733
gerly.magi@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis