Lumpenile on alati meeldinud kaaskodanike alandamine ja mõnitamine. Seda võis kogeda nõukogude sõjaväes, koolides-ülikoolides rebaste ristimise näol ja ka muud nn. ristimised-löömised. Alandavaks peetakse nõrgemate ja vähemate kogemustega inimeste aitamist ning toetamist.
Ei tea midagi. Mind pole olnud võimalik alandada ei nõukaarmees, kinnipidamisasutuses ka nõukaajal, mitte kaasaegses sanatoorsete tingimustega lasteaias ja ka mina pole mitte kedagi ise alandanud. Alandatakse seda, kes seda ise võimaldab või mingis sootsiumis vägisi seda, kes selle ise ära teenib.
Jumal on Armastus. Ta on inimese loonud,et see Temaga alati õndsas ühenduses viibiks,aga inimesed oma kangekaelsuses ja oma vabal tahtel end kurjuse meelevalda andes on end Temast lahutanud ja endale põrgu valmistanud.Jumal ei heida kedagi põrgu,aga inimesed ise valivad selle. Kes selles maailmas elab Jumala tahte vastu,sel pole rahu südames ei siin ega ka tulevas maailmas-vaimuilmas.Seal on täis segadus ja hirmu.Kes aga Jumala tahet täidab,sel on rahu siin ja teda täidetakse ärarääkimata rõõmuga,kui ta siit lahkub,sest seal on tema igavene Kodumaa ja ISA Riik! https://www.youtube.com/watch?v=teTiwmd1IRk Elu pärast surma!!! http://www.tv7.ee/vod/player/30459/ Elu pärast Elu! https://www.youtube.com/watch?v=SvKkOYrIkuU Teisel pool hauda!
Ma olen erinevatel laevadel ületanud ekvaatorit üle 20 korra, aga pole kunagi mingeid rituaale näinud ega ise teinud, ehkki meeskonnas oli alati keegi esimest korda ekvaatoril. Kuulnud olen, et nt prantslaste sõjalaevades vist on midagi, mingid ristimised ja muud mängud. Kaptenile on 15 tuhat küllaltki väike trahv, see on ühe kuu palk tal. Sama mis tavainimesele 800 eurot.
Filipiinid asuvad teatavasti põhjapoolkeral. See filipiini meremees oli kindlasti juba varem ekvaatori ületanud, vähemalt lennureisijana. Kuidasta muidu Brasiiliasse pääses?
meremeestel on omad tavad ja kombed väga ammustest aegadest alates. Nende üle ei vaielda. Õnnetused võivad tabada igaüht. Ah et inimene sai surma. Kahju muidugi. Saladuskatte all võin öelda, et kõik surevad kord, mitte keegi pole ellu jäänud. See mõni aasta või aastakümme varem või hiljem on kaduvväike suurusjärk. See on paratamatu asjade käik.