Maailm

628-AASTANE PETTUS? Teadlased kinnitavad taas, et Torino surilina on vaid osav kelmustükk (31)

Toimetas Greete Kõrvits, 19. juuli 2018, 21:16
Torino surilinaFoto: Reuters/Scanpix
Teadlased on taas leidnud, et Torino surilina pole ehtne. Üks põhjuseid on see, et keegi on linal ilmselgelt erinevais asendeis olnud või üldse sellel seisnud, mitte surnult lamanud, nagu Jeesus enne üles tõusmist, vahendavad LiveScience ja Independent.

Torino surilina ehtsuses ei kahtle vaid teadlased. Juba 1390. aastal kirjutas katoliku piiskop Pierre d’Arcis paavst Clemens VII-le kirja, rõhutades, et surilina pole enamat kui kellegi osav pettus, et usklikelt raha välja pressida. Katoliku kirik pole seni siiski surilina osas ametlikku seisukohta võtnud.

Samal teemal

1988. aastal avastasid surilina uurinud teadlased, et see on pärit keskajast, mitte Uue Testamendi sündmuste aegadest. Kuid surilina on endiselt huvitav uurimismaterjal. Paljud kristlased usuvad endiselt, et seda katavad Jeesuse vereplekid. Ühe vabatahtliku (keda päriselt muidugi risti ei löödud), mannekeeni ja mänguvere abil üritasid teadlased nüüd igatpidi leida, mismoodi võisid väidetavad vereplekid linale sattuda.

Mis asendis vabatahtlik või mannekeen - viimast kasutati vaid Jeesuse külje sisse torgatud haava simuleerimisel - ka ei lebanud, mitte kordagi ei tekkinud „verest“ samasugust mustrit nagu väidetaval surilinal. Kui oletada, et linasse oli mässitud keegi, kellel olid selle konkreetse ristilöömise haavad (ning kes oli linasse mässimise hetkel surnud ja liikumatu), ei ole verejooksu märgid linal sellega kooskõlas.

Näiteks: kaks lühikest vereniret eeldatava sissemässitu vasakust käelabast olid sellises asukohas, mis tähendanuks, et inimese käsi oli 45kraadise nurga all. Samas näeb teistest kätest pärit verejälgedest, et inimene lebas hoopiski nii, et mõlemad käed olid vertikaalselt. Üks inimene ei suudaks korraga neid kaht erinevat asendit hoida. Küljehaavast väidetavalt tekkinud verejälg aga polnud millegi poolest sarnane jälgedega, mis sellisest vigastusest tegelikult tekiksid. Õieti leidsid teadlased, et vereplekid tekkisid tõenäolisemalt sellest, et keegi seisis lina peal püsti, kui et lebas sellesse mässitult. Osa verest näib olevat linale nirisenud peaaegu juhusliku mustrina ning viitab sellele, et plekkide looja liigutas end eri asendites.

Dr Matteo Borrini, kes uuringut läbi viis, satub küll tõenäoliselt kriitikute turmtule alla, kuid teda see ei häiri. Borrini on nimelt veendunud katoliiklane, kes enda sõnul ei vaja ei surilina ega muid esemeid, et oma usus kindel olla.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee