Maailm

SEITSE AASTAT VERESAUNAST: originaalne mälestusmärk jääb Utøya saarele püstitamata (30)

Allan Espenberg , 19. juuli 2018, 18:30
OHVRITE MÄLESTUSEKS: Kolm aastat tagasi paigutati Utøya saarele rõngakujuline metallist monument, millele on kantud ohvrite nimed.Foto: NTB/Scanpix
Norra terrorist ja massimõrvar Anders Behring Breivik ründas 22. juulil 2011 Utøya saarel Norra Tööpartei noortelaagrit, tappes 69 inimest. 2015. aastal paigutati saarele ohvrite mälestuseks umbes pool tonni kaaluv rõngakujuline metallist monument, millele on kantud nende nimed. Mälestusmärgi nimeks on Lysningen, mis tähendab norra keeles nii välu kui ka puhastumist.

Kui selle monumendiga läks kõik suhteliselt lihtsalt, siis hoopis suuremaid ja tõsisemaid intriige ja skandaale kutsus esile Rootsi kunstniku Jonas Dahlbergi juba 2014. aastal esitatud projekt “Mälestushaav” ehk “Mäluhaav” (Memory Wound, Minnenas sår). 

Samal teemal

Kuigi Norra kunstieksperdid tunnistasid Dahlbergi kavandi konkursile esitatud projektidest parimaks, on selle elluviimine jäänud toppama ja võimalik, et sellest ei saagi asja. Kunstniku nägemuse järgi tuleks Utøya saare lähedane Sørbråteni poolsaar lõigata pooleks, sellest välja võtta kolme ja poole meetri laiune viil, et sealt saaks vesi läbi voolata. Nii tekiks maastikusse omapärane ja sümboolne haav.

Eriti ägedalt asusid sellise monumendi vastu võitlema saare paarkümmend elanikku, kes nimetasid kavandatavat memoriaali looduse vägistamiseks, värdjalikuks ausambaks ja turismiatraktsiooniks. Saarlaste palgatud advokaadi sõnul võib see negatiivselt mõjuda kohalike elanike vaimsele tervisele, kes elasid niigi läbi suure stressi, kui pidid pärast terrorirünnakut mereveest Breiviki ohvrite surnukehi ja haavatud ellujäänuid otsima. 

Saarlaste väitel meenutaks võimas mälestusmärk neile pidevalt tragöödiat ega lubaks oma eluga edasi minna. Samuti ei taha nad näha ringi kooserdamas võõraid inimesi, keda “Mälestushaav” kindlasti kohale meelitaks. Geoloogidki avaldasid arvamust, et projekti teostamine võib osutuda keeruliseks või isegi võimatuks. Seejärel teatas ka Norra valitsus, et kohalike inimeste vastuseisu tõttu ei tegelda mälestusmärgi projektiga enam edasi.

Oslo ülikooli hiljutise teadusuuringu tulemustest selgus, et Utøya saare ellujäänutel esineb sagedamini migreeni ja peavalusid kui teistel samavanustel inimestel. Neli-viis kuud pärast traagilist sündmust teatasid seda pealtnäinutest pooled tüdrukutest ja 15% poistest, et kannatavad peavalude käes, samal ajal kui seda peetakse tavaliseks 13% tüdrukute ja nelja protsendi poiste puhul. 

 “Meie uuring näitas, et äärmiselt vägivaldne isoleeritud sündmus võib põhjustada pikaajalisi kannatusi, mida põhjustavad migreenihood ja muud peavalud,” selgitas juhtivteadur Synne Øien Stensland.  Uuringust tehti järeldus, et terrorirünnakut pealt näinud inimesi tuleb ravima hakata kohe pärast šokeerivat sündmust, sest kiiresti tegutsemine võib olla otsustava tähtsusega – enne kui peavalud muutuvad krooniliseks. Utøya terrorirünnakus jäi ellu 405 inimest, kellest 358 olid 12–20aastased. Sellest rühmast osales uuringus 218 inimest.

30 KOMMENTAARI

m
Maamees 20. juuli 2018, 09:05
Kuigi Breiviki arusaamad, vaated elule ja ohutaju olid põhiliselt õiged, oli tema teguviis siiski vale ning kuritegelik. Pealegi, toimuvas "multikultis" polnud süüdi mitte naiivsed lapsed, vaid pigem mõningad poliitikud.
h
Häh 19. juuli 2018, 23:47
Viimasel ajal on ûldse palju lapsi, kes reaalselt on kolmekûmnendates eluaastates..vaadake soome musta jooksukuulsust, see on ka 16 aastane. See aeg, kus Breivikust saab rahvuskangelane, ei ole enam kaugel.
Loe kõiki (30)

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee