Juhtkiri

Juhtkiri | Liikluskriisi lahendamiseks trahvisadu? (45)

Ohtuleht.ee, 17. juuli 2018, 17:49
 
Samal päeval, kui majandus- ja taristuminister Kadri Simson ning siseminister Andres Anvelt kohtusid maanteeameti ning politsei- ja piirivalveametiga erakorralisel koosolekul arutamaks olukorda liikluses, hukkus Eesti teedel kaks inimest ning seitse vajas haiglaravi. Paraku ei garanteeri õnnetuste ärahoidmist ka kõige paremad ja nüüdisaegsemad liikluse rahustamiseks mõeldud meetmed, kui liiklejad pole kained, istuvad päikesest uimastatuna ja väsinuna rooli või teevad riskantseid manöövreid. Suvekuumus on liikluses ohtlikkuselt võrreldav talviste lörtsiste ilmadega.

Et õnnetused on aga halbade asjaolude kokkulangemise tulem, tähendab, et inimeste käitumisest vähem olulised pole ka teede seisukord, liikluskorraldus ja järelevalve. Nii saab vaid mõistlikuks pidada otsust, et tugeva lumesaju korral hakatakse põhimaanteid puhastama esimesel võimalusel ja mitte alles siis, kui sadu on lõppenud. Mida harvem satuvad inimesed raskesti läbitavatele teedele, seda väiksem on tõenäosus, et oma võimete ülehindamine lõppeb kellelegi traagiliselt.

Samal teemal

Raskeim on tegelda just sellega, mis toimub inimeste kõrvade vahel. Kuidas panna inimesi mõistma, et autoroolis telefoni näppimine, alkoholi tarvitatuna ka lühike kojusõit ning kiiruseületamine võivadki jääda viimasteks? Ja kui seda mõistmist ei tulegi, kas siis paneb ennast ja teisi kahjustada võivast käitumisest hoiduma hoopis hirm karistuse ees? Nähtavasti on liikluskriisi lahendama määratute arvates kõige mõjusamad rahalised karistused. Omavalitsuste toetamine liikluskaamerate soetamisel ning mobiilsed kiiruskaamerad politseiautodel tagaksid, et rohkem rikkujaid saaksid karistatud. Teisalt, kui kiiruseületamisele ei järgne enam politseiniku noomivaid sõnu, kas siis postkasti saabuvad trahvid ei mõjuks sagedastele rikkujatele pelgalt kiirustamismaksuna?

Hoopis teistsugune lähenemine on samuti kaalumisel olev nn veapunktidesüsteem – rikkumiste kogunedes järgneksid täienduskursused või isegi juhtimisõigusest ilmajäämine. Näis, kas laustrahvimisega riigikassa täitmise kiusatusele suudetakse vastu panna või valitakse vaevalisem, kodanike ümberkasvatamise tee.

45 KOMMENTAARI

a
Arts 21. juuli 2018, 11:34
Mis veapunktist sa räägid? Need on juba olemas - mitme kehtiva rikkumise korral lähevad load.
r
reku 20. juuli 2018, 15:52
Trahvid on sama, mis aksiisid. Lihtsalt rahakogumise moodus. Põhieesmärki aga need ei täida.
Loe kõiki (45)

Põnevat ja kasulikku

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee