3
fotot
UKRAINLASTE MEELEAVALDUS: Meeleavalduse juht Borys Potapenko (paremal) on Ida-Ukrainas sõjatsoonis käinud seitse korda ja näinud surma. (Robin Roots)

Soome pealinnas esmaspäeval toimunud Donald Trumpi ja Vladimir Putini kohtumist saatis 13 registreeritud meeleavaldust. Neist üks jõulisemaid oli ukrainlaste väljaastumine. Juba hommikul kella poole kümne paiku nõudis tosin meeleavaldajat presidendilossi lähistel Putini peatamist, Ukraina vabastamist ja Euroopa päästmist. 

Esplanaadi pargis seisab reas 12 ukrainlast, nende kohal lehvivad Ukraina ja USA lipud. Järsku kõlab üle pargi hüüd: „Peatage Putin! Peatage sõda! Peatage Putin! Peatage sõda!“ Iga teine meeleavaldaja hoiab käes plakateid lööklausetega Putini kuritegude ja vangistatud aktivistide kohta ning käest kätte antakse valjuhääldit. „Vabastage Ukraina! Päästke Euroopa!“ kõlab hüüd Ukraina lippu kandva Borys Potapenko suust. Üks ukrainlastest hakkab kõnet pidama.

SENTSOV VABAKS: Ukraina meeleavaldajad nõudsid Venemaal terroristiks tembeldatud ja 20 aastaks vangi mõistetud filmimehe Oleg Sentsovi vabastamist. (Robin Roots)

Borysi nägu ehib laubast ülahuuleni ulatuv arm, mida osaliselt katavad tumedad, veidi kandilise kujuga päikeseprillid. Ta on meeleavaldajatest kõige vanem, kõige enesekindlam ja sirgeima seljaga. Ta on tugevate näojoontega, tõsine, kuid sõbralik. Seljas kannab Borys tumesinist polosärki, millel paistab kuldne ringjoon ja selle sees kuldne V. See on Ukraina Venemaast sõltumatust taotleva ühenduse Vabad Inimesed (ukr. k Вільні Люди) logo.

Viimase nelja aasta vältel on Borys Ukraina sõjatsoonis käinud lausa seitse korda. „Ülimalt kainestav,“ kirjeldab ta kogemusi rindel. „See on päris sõda ja kui sa oled selle keskel, mõistad, et see pole mingi kauge konflikt, mis kellelegi korda ei lähe.“ Borys on Ameerika Ühendriikides üles kasvanud ukrainlane, kes siirdus sõja puhkedes rindele, et seal humanitaarabi pakkuda. „Ma olen Ukraina sõduritega viibinud kõige ohtlikumates sõjakolletes, kohtades, kus ühelt poolt pommitavad venelased ja teisele poole ära joosta ei saa. Ma olen lamanud kaevikutes, et vältida surma vaenlase kuulide läbi.“ Seda kõike koges Borys viimati tänavu aprillis.

„Ma olen näinud, kuidas minu kõrval seisvad sõdurid kuulitabamuse saavad. Olen käinud nende matustel. Ma näen, kuidas nende perekonnad kannatavad,“ jätkab Borys. „Inimesed peavad aru saama, et Ukraina ja Venemaa piiril toimuv on päris sõda. Võib-olla aitaks selle omal nahal kogemine.“

Borys lisas, et nad soovivad kiita Donald Trumpi, kes on teinud  Ukraina heaks oluliselt rohkem kui tema eelkäija Barack Obama. 

Fašistlik-imperialistlik Venemaa

„Putin on Venemaal populaarne, sest ta on fašist. Ta on imperialist. Putin on vene rahva üles ärritanud ning nad lääne ja Ukraina suhtes ülimalt agressiivseks muutnud,“ räägib Borys.

Sõda Venemaa ja Ukraina vahel ei koosne tema arvates ammugi enam aktiivsest lahingutegevusest, vaid juba pikemat aega on Putin rahvast uudiste ja sotsiaalmeedia abil mõjutanud. Borysi arust tuleb vastata samaga. „Me peame vene rahvale selgeks tegema, mis tegelikult nende riigis ja Ukrainas toimub, me peame Putini vastu kasutama samu võtteid, mida tema meie rahva peal kasutab. Praegu peidab Putin oma rahva eest tõde,“ rõhutab ta. 

HÄVITAV HINNANG: Vladimir Putin on ukrainlaste meelest terrorist, kes piinab ja tapab inimesi. (Robin Roots)

„Eestlastele tunnen ma kaasa,“ viib Borys jutu Balti riikidele, „sest teie rahvastikus on venelastel nii suur osakaal. Seda venelaste kogukonda pommitatakse ju iga päev Vene propagandaga. Ime, kui nad teavad, mida üldse uskuda. Eesti riik on selles mõttes targalt käitunud, et nad on säilitanud demokraatia ja sõnavabaduse ning suutnud samal ajal teha edusamme Putini-meelse vene elanikkonna ohjamisel. Te olete riigis säilitanud turvalisuse, kuigi suure osa Eesti riigist moodustavad kaheldava lojaalsusega inimesed.“

Soomlased: tippkohtumine tuli Helsingile vaid kasuks

Järgneva tunni jooksul ilmneb, et nood ukrainlased olidki vast selle päeva kõige tulihingelisemad protestijad. Enamik soomlasi on tänulikud, et maailm neile ürituse raames nii palju tähelepanu osutab. „Soome on väga väike riik,“ usub Ollimar, kahekümnendates blondi peaga mees, kes on parajasti teel tööle.

Soomes üles kasvanud ja Helsingis vanaduspõlve veetev Jooni loodab, et Trump ja Putin suletud uste taga mingeid imelikke kokkuleppeid ei tee – tal on veel meeles Molotovi-Ribbentropi pakt. „Kas nende kohtumine siin Helsingis on meile hea, saame hiljem teada,“ naerab ta. „Äkki nad teevad mõne tähtsa otsuse Euroopa kohta, meid arvesse võtmata – nagu venelased ja sakslased möödunud sajandil.“

Outi, noore Helsingi neiu arvates on presidentide tippkohtumine pealinnas suur üllatus. „Sellegipoolest tundub mulle, et vähemalt valitsusele ja linnaametnikele oli see väga meeltmööda uudis,“ lisab ta. „Trumpi ja Putini kohtumine tõstab Helsingi maailma silmis rohkem esile ning kuna üldiselt meist eriti palju ei räägita, on see väga teretulnud.“ Outi usub, et nii linnarahvas kui ka ametnikud jäid ürituse korraldusliku poolega rahule. „Arvestades, kui vähe aega meile selleks anti, on väga tore näha, et kõik õigeks ajaks tehtud sai.“

Jaga artiklit

23 kommentaari

  /   19:44, 21. juuli 2018
Mind huvitab miss meil toimub! Hinnad mutku kasvavad! pins ei kasva! millal loppeb hull maja!!!
P
Parem nii  /   04:26, 20. juuli 2018
Abistage Putin, peatage ukraina

Päevatoimetaja

Gerly Mägi
Telefon 51993733
gerly.magi@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis