Kui Venemaa president Vladimir Putin esmaspäeval Helsingisse saabus, oli võit juba käes – ainuüksi Ameerika Ühendriikide riigipea Donald Trumpi valmisolekut temaga kohtuda võis lugeda saavutuseks, sest kaugeltki mitte igale riigijuhile ei anta võimalust paaritunniseks vestluseks kaheksa silma all (kaasatud olid vaid tõlgid) maailma võimsaima riigi liidriga. Trumpi kriitikute seas oli palju neid, kelle meelest poleks kohtumine pidanud toimumagi. Eriti pärast 12 Vene luureametnikule süüdistuse esitamist USA presidendivalimisi mõjutada võinud häkkimise eest.

Muidugi ei seadnud Donald Trump end sise- ja väliskriitikute tulejoonele ilmaasjata, vaid tedagi ajendas järjekordse (tema enda sõnade järgi) eeldatavasti halastamatu diktaatoriga kohtuma ilmne saavutusvajadus. Sellest ka tippkohtumisele eelnenud säuts madalseisus olevatest USA–Venemaa suhetest, milles olevat süüdi rumalaid otsuseid teinud Trumpi eelkäija(d). Kui nii ongi, siis paistab ju iga väiksemgi lähenemine kahe riigipea seisukohtades märkimisväärse edasiminekuna, mille eest saab tänada vaid Trumpi.

Pikale veninud vestlusel jõuti teineteise mõistmisele mitte ainult selles, et suhete parandamiseks tulnuks pingutusi teha juba palju varem. Ootuspäraselt tõrjusid järgnenud pressikonverentsil mõlemad riigipead igasuguseid väited Venemaa sekkumisest USA presidendivalimistesse. Iseasi, millest siis isekeskis nii pikalt rääkida oli, sest väidetavalt olid presidendid häkkimisjuhtumit sellegipoolest arutanud.

Kohtumise eel tõdes üks USA diplomaatidest, et kõige parem tulemus oleks see, kui kohtumisel ei öeldaks ega tehtaks midagi olulist. Võib tõdeda, et nii läkski, sest konverentsil ei kõlanud teravat kriitikat (maagaasi teemal tunnistati leebelt, et ollakse konkurendid) ega sõnumeid põhimõttelistest kokkulepetest. Ebamäärased koostöölubadused kultuuri- ja küberturvalisuse alal ning ka Süürias võimaldavad rääkida kodupublikule küll jää sulamisest, ent ei kohusta kumbagi õieti millekski.

Küllap on meilgi põhjust vähemalt praegu kergemalt hingata – alati saanuks hullemini minna.

Jaga artiklit

5 kommentaari

T
Tappa sõnumitooja!  /   13:13, 20. juuli 2018
Huvitaval kombel heietab meie Peavoolumeedia Venemaa sekkumistest USA presidendivalimistesse. Ei tea, võib olla sekkuski. aga ei räägita sõnagi sellest, kuidas. MIs vastik sõnum see oli, mille paiskasid käibesse venelased ja mis muutis valimiste tulemusi? Miks ei kiputa sellest rääkima, kirjutama? Äkki oligi midagi häbeneda? Sel juhul ei jäägi meie peavoolumeedial muud valikut kui kottida sõnumitoojat.

Päevatoimetaja

Triinu Laan
Telefon 51993733
Triinu.laan@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis