(Eesti Pank)

Seni olid viiesendised ja suuremad Eesti käibemündid ringluses aastaarvuga 2011 – see oli aasta, kui Eesti euro kasutusele võttis. Sellest nädalast aga hakkavad inimesed poodidest vahetusrahana tagasi saama ka 2018. aasta euromünte.

Eesti ühe- ja kahesendised käibemündid eristuvad kõigist ülejäänud käibemüntidest. Viiesendised ja suuremad mündid ringlevad aktiivselt ja seetõttu tuli alles 7,5 aastat pärast euro kasutuselevõttu lasta ringlusse uusi käibemünte, millel aastaarv 2018. Seevastu ühe- ja kahesendiseid münte laseb Eesti Pank igal aastal ringlusse keskmiselt kahe veoautokoorma jagu, sest inimesed saavad neid küll poodidest vahetusrahana, kuid kasutavad neid edaspidi väga vähe. 

Eesti Pank täiendas tänavu käibemüntide varusid ning vermis aastaarvuga 2018 juurde kõiki käibemünte: 1-, 2-, 5-, 10-, 20- ja 50sendiseid ning 1- ja 2euroseid.

Kokku on vermitud 3 960 000 käibemünti. Varem on 2018. aastal ringlusesse lastud erikujundusega kaheeuroseid mälestusmünte: 485 000 „Balti riigid 100“ münti ja 1 312 800 „Eesti Vabariik 100“ münti. Aasta lõpuks vermitakse kogutiraažiga 15 500 000 juurde 2-, 5- ja 20sendiseid.

Käibemünte lastakse ringlusse vajadust mööda kommertspankade kaudu, kes omakorda varustavad jaekaubandust. Lähinädalatel saab väikestes kogustes münte soetada Eesti Panga muuseumipoest ja Omniva e-poest.

Jaga artiklit

5 kommentaari

V
Van  /   12:51, 17. juuli 2018
Eesti mündid on kõige mannetumad ja igavamad kogu eurotsoonis.
T
Toomas  /   10:21, 17. juuli 2018
uued või vanad - koledad on nad niikuinii ...

Päevatoimetaja

Telefon 51993733
online@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis