Kui küsida, kas Eestit mõjutab enim Ameerika Ühendriikide presidendi Donald Trumpi kohtumine Venemaa riigipea Vladimir Putiniga või Prantsusmaa kroonimine jalgpalli maailmameistriks, siis küllap langeks kahe meie lähiümbrusesse sattunud sündmuse puhul kaalukauss esimese kasuks. Kahe riigipea vaheline keemia võib olla katalüsaatoriks tulevikusündmustele, mida keegi täna ennustadagi ei oska. Ometi on tänavustel jalgpallivõistlustel täiesti otsene ja kohene mõju ka Eestile: fänni ID-kaartidega Venemaale reisinud kolmandate riikide kodanikud, kel Euroopasse pääsemise kavatsus, tekitavad lähipäevil omajagu lisatööd ka meie piirivalvuritele.

Juuni ja juuli jooksul on selliseid ebaseaduslikke piiriületajaid Eesti-Vene piiril tabatud 160, neist 130 Venemaa poolel. Muidugi ei tähenda see, et kuni jalgpalli-suursündmuseni istunuks meie piirivalvurid jõude: et piiril polevat ühtegi kilomeetrit, kus viimaste aastate jooksul pole olnud ühtegi sarnast intsidenti, kõneleb ebaseaduslike sisserändajate märkimisväärsest survest meie idapiirile.

Nii ei kahtle piiri väljaehitamise vajaduses keegi. Küsimus on, mis hinnaga. Kui aasta alguses selgus, et piiriehituse maksumuse prognoosi tuleb tõsta 80 miljonilt 200 miljoni euro peale, siis tõi see endaga kaasa viivituse politsei- ja piirivalveameti juhi Elmar Vaheri ametisse kinnitamisel uueks ametiajaks. Vaher jäi ametisse ja nüüdseks on arutlusel uus prognoos: lisandub 60 miljonit ehitushinna kallinemise tõttu ja 70 miljonit ülalpidamiskuludeks. Euroopa Liidu näidispiir võib ju veerand miljardit makstagi – ent miks ehitab seda just Eesti, samas kui Läti ajab piiriehitusega tunduvalt odavamalt läbi?

Poliitikud on kahvlis. Ühest küljest tahaks kiita piirivalvurite tublit tööd ja kinnitada, et riigipiir on praegugi hästi valvatud, teisalt on selge, et nii kallist piiriehitust ei võetaks ette, kui praeguses töös poleks olulisi puudujääke. Ministrid on olnud varmad vastama, kui palju saab selle summa eest piiriposte, kaameraid ja droone ning mitu kilomeetrit sildu ja loomatõkkeaedu. Maksumaksjatena huvitab meid aga enam, kui mitu protsenti väheneb kõrgtehnoloogilise piiri abiga ebaseaduslik sisseränne ja piiriäärne salakaubandus, võrreldes tagasihoidlikuma piiritaraga.

Jaga artiklit

16 kommentaari

M
miks me ei kasuta ajutiselt piiril laserit ?  /   17:47, 17. juuli 2018
kui Vene omal ajal kasutas Hiinale saarestiku osas , sellega oleks korras - niidad neid tsuvakke nagu pohli :)
J
junker  /   07:24, 17. juuli 2018
Perspektiivi mõttes võiks käia vaatamas mis maksumaksja raha eest ehitatud piiripunktidest Läti piiril
on saanud...

Päevatoimetaja

Telefon 51993733
online@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis