(Aldo Luud)

Loodusvarad on nagu iga teine vara, millel on oma kindel hind. Mida raskem on midagi taastada, seda kõrgem on ka selle väärtus.

Kui rääkida metsast, siis seda on võimalik taasluua, aga ainult mõistlikult tegutsedes. Meie esivanemad oskasid sellega hästi ringi käia. Metsa on ohtralt säilinud, olgugi et on katnud meie toidulaua, sellest on ehitatud elumaju ja laevu, on saadud toasooja, paberit ning palju muudki vajalikku. Kuid seda vaid seetõttu, et on oldud teadlikud: kui tahad metsast midagi saada, siis tuleb sellele ka vastu anda.

Kahjuks pole sugugi kõik rahvad osanud metsa väärtust hinnata. Sellest ei tohi eeskuju võtta. Tähtis on kuulata ja kuulda võtta eksperte ja teisi metsaga tegelevaid inimesi. Ainult nii saavad tulevasedki põlvkonnad üha hinnalisemaks muutuvast metsast kasu.

Mõistusevastane on eksportida metsa toormaterjalina välismaale ja sealt siis ümbertöödelduna mitu korda kallimalt tagasi osta. Just seetõttu vajaksime suurt tselluloositehast, mis annaks inimestele ka tööd. Paraku ei tahtnud probleemile lahenduse otsimine vilja kanda, ja üks põhjustest on kindlasti lähenevad valimised. Ent kumb on tähtsam: metsa edasine saatus või poliitikute ametikohad? Võtkem aru pähe ja otsigem positiivset lahendust edasi.

Õpime looduse antut hindama!

Jaga artiklit

23 kommentaari

O
On ju selgitatud, et  /   11:43, 23. juuli 2018
töötlemata metsa väljavedu on vähenenud ja väheneb edaspidi. Seega vajadus tohutute tehaste järele järjest väheneb.
Tehase kaitsjad tunduvad eilses päevas elavat.
L
Lahemaa Rahvusparkki  /   22:11, 22. juuli 2018
pole enam püha, vastik seda raiumist seal näha.

Päevatoimetaja

Gerly Mägi
Telefon 51993733
gerly.magi@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis