Muinasjutt allikast, mis teeb sellest joojat aina targemaks, vaevalt lõpeks kuidagi teisiti, kui et ka kõige targem inimene jooks end kiiresti surnuks. Tegelikult kannavad sellist tarkuseallikat nutitelefonina peaaegu kõik meist iga päev kaasas. Ja oleme ahneks läinud – teadmiste ammutamisest on saanud meie põhitegevus. Olgugi et teadmine näiteks sellest, mida sõber õhtusöögiks sõi, ei tee kedagi targaks.

Nutitelefonist lummatut ei heiduta ka teiste hoiatav eeskuju. Usinate infotarbijatena on neil vaevalt märkamata jäänud, et selle aasta esimese kuue kuuga on liikluses hukkunud 39 inimest, ja et minister räägib Eesti maanteedel valitsevast kriisist. Või et tee ääres on piltnikud, kes on valmis jäädvustama igat hetke, kui käsi telefoni järele haarab või pilk eessõitjatelt tahvelarvutile libiseb. Tänavu on kõrvalise tegevuse tõttu roolis seostatavad neli surma, mis on vaid üks vähem, kui joobes juhtide süül hukkunute arv. Teisalt tuleb märkida, et õnnetushetkel tähelepanu hajumist on tagantjärele märksa keerulisem tõestada kui asjaosaliste joobeastet.

Nii on roolis rööprähklemise puhul õigustatud küsimus, kas maksab enam üldse loota inimeste teadlikkuse tõusule, või on sellise käitumise ohud niigi ilmsed? Või oleks mõistlik nulltolerantsi tekkimisele jõuliselt kaasa aidata, nagu roolijoodikute üha karmima kohtlemise puhul. Võrdluseks – Suurbritannias jääb telefoni näppimiselt tabatud vähem kui kahe-aastase staažiga juht kohe juhiloast ilma, kogenenud sohver aga pärast kaht eksimust. Kes ei juhi, see ei tee seda enam kaua.

Jaga artiklit

4 kommentaari

E
Erik  /   11:16, 15. juuli 2018
Statistika järgi hukub liikluses viimase 10 aasta jooksul 50-60% alkoholi tagajärjel.
L
Lülitage levi välja  /   09:31, 15. juuli 2018
Ja keegi enam ei näpi.

Päevatoimetaja

Gerly Mägi
Telefon 51993733
gerly.magi@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis