71 kommentaari

K
kribu  /   12:35, 15. juuli 2018
Ehk joppab va romule mõni vana miin.
M
mihail  /   04:19, 15. juuli 2018
....ja eestlastel .itt püksis!
A
aga   /   19:58, 14. juuli 2018
natol on välisriikides 870 sõjaväebaasi.Venemaal ainult 2.üks kirgiisias ja teine Süürias.,ning mõne d üksused vabades vetes.Zirinovski hoiatas,et 22.juunit enam ajaloos ei kordu.Nüüd ründab venemaa esimesena.kui tuvastab sõjalise jõu kontsentreerumist,Ning jumalast õige otsus venemaa seisukohalt.
T
to aga  /   21:53, 14. juuli 2018
See eest on lääneriigid juba sajandi kuni poolsajandi oma asumaadest ning kolooniatest loobunud. Belgial, Itaalial, Hispaanial ning Portugalil minu teada enam asumaid pole. Suurbritannial ning Prantsusmaal mõned pudina veel on. Ühel Põhja-Iirimaa, teisel Prantsuse Guajaana ja mingid väikesed. lõunamere saared. See eest Venemaa laiutab veel praegu enam kui 17 miljonil ruutkilomeetril, milles enam kui 95% on sisuliselt võõras, hõivatud ning vallutatud maa. ja mis on praegu Vene vägesid täis pikitud. Mida ta ei plaanigi mitte kunagi vabastada ning põliselanikele tagastada vaid vastupidi, peab hoopiski plaani taastada kunagise NSVL piirid ja seejärel Romanovite deržaava piirid.
?
???  /   22:27, 14. juuli 2018
Aga kuidas on lugu Sevastoopoli mereväebaasiga? Või loed Krimmi pärast salapäraste "roheliste mehikeste" ińvasiooni juba Venemaaa omaks? Kuigi maailm seda ei tunnusta ja see käib vastu ka 1993.a. Budapesti memorandumile, mida Venemaa omaenda allkirjaga kinnitas.
R
RS2 to ???  /   17:38, 15. juuli 2018
Lisaks Kasahstani baasidega, sest mis see Baikonõr on?
R
RS2 to aga  /   17:37, 15. juuli 2018
Rasvaste hoiatas? Seda hoiatas juba joss, kui teatas, et me hakkame vaenlast lööma tema territooriumil. Paraku Aadul oli amasugune arusaam asjast ja ta jõudis seda paari-kolme nädala võrra ennetada.
A
Ants  /   17:47, 14. juuli 2018
Jäma puha, seda turvab veel 3 allveelaeva. Asukohad määratavad, laskekaugused mitte.
S
saagem aru  /   12:41, 14. juuli 2018
ka venelastest. Mis neil üle jääb kui sellised sõjageeniused nagu meie kolonel ja köögipurustaja neid pidevalt väga karmilt ähvardavad ja hukka mõistavad. Ega siin peale tuumaallveelaeva oma "kaliibritega" miski muu enam aita.
M
M. Midagi  /   12:23, 14. juuli 2018
kinnitan, et me selle aluse uputame koheselt ja kahe päeva jooksul kuulatame välja sõja ja vallutame naabruses olevad venelinnad. Meie armee on võitmatu. Katseuuringute keskuse teadlased on seda juba ammmu veenvalt tõestanud.
!
!!!  /   16:43, 14. juuli 2018
pea suu, provokaator!
A
Ants Rannula  /   07:50, 14. juuli 2018
Mida te pabistate! Meil see #jefreitorist# tantsusaali sõjard teksab vene sõjaväe Venemaale tagasi.
mikser mikserdab eelarve nii suureks ,et venelased kadedusest lõhkevad.
  /   06:00, 14. juuli 2018
Eesti ajakirjanikele visati konti järada
T
Tiit  /   05:05, 14. juuli 2018
Ega see allveelaev siia kedagi hirmutama ei tule. Allveelaev läheb lihtsalt paraadile, kas siis peaks mööda maad soitma?
Eesti ajakirjandus kohe paanikat tegemas.
!
!!!  /   08:15, 14. juuli 2018
Avarii või rikke korral on aatomiallveelaev suur saasteoht, mis võib kogu Balti mere uueks tšrtnobõliks muuta.
T
Tiit  /   09:36, 14. juuli 2018
Saasteoht ei ole joudemonstreerimine.
T
Timofeile  /   17:06, 14. juuli 2018
Alles paari aasta ees see uusim vene tank jäi toppama lausa paraadi ajal otse Punasele väljakule! Kuigi enne nii vastutusrikast ülesannet peaks kogu tehnika hoolikalt üle kontrollitud olema. Häbi kuipalju! Aga see hiljutine fakt näitabki vene tehnika tegelikku taset, kvaliteti ja korrasolekut. Antud tuumaallveelaev on aga juba üsna vana, mitte eriti uus.
Projekt 949 uurimis ning projekteerimistöid alustati 70-ndatel. Telimused sõjatööstusele anti sisse 80-ndatel. Konkreetset aatomiallveelaeva Orjol ehitati aastatel 1989-1992. seega mitte just kõige uuem, ligi kolmekümne aastane poolutiil. Kurikuulsa Kurski sõsarlaev, mis teatavasti heast peast plahvatas ja põhja läks. Muuseas, ka 0rjolil endalgi on apsakaid olnud, suurim aastal 2015, kui laeva siseruumides oli suur tulekahju. Ohus oli terve laev, remondi ja taastamistööd võtsid kaks aastat.
Laeval on, millega merd saastada. Ma küll ei tea, kui palju tal tuumarelvi hetkel pardal on, kuid laeval endal on peal kaks tuumareaktorit, mis talle vajalikku elektrienergiat toodavad. Ja laeva vanust arvestades mitte just kõige uuemad.
M
meie moderaator näib olevat  /   19:16, 13. juuli 2018
Suur Venemaa aatomiallveelaevade fänn. Sest millegipärast liigitab ta arutlused hiigelallveelaevade otstarbekusest väikeses, kitsaste väinadega ja ookeanist eraldatud, madalas, saarte ning kariderohkes sisemeres vihakõnedeks ning modereerib minema.
suurus on siis pigem miinuseks - suurele on märksa kergem p i h t a saada.
K
Kordus (moderaator modereeris eemise)  /   19:11, 13. juuli 2018
Mida suurem ning ko.hmakam hiiglane, seda kergem on sellisele pi.hta saada. Sellest märksa edukamad oleksid väikesed, kiired ning manööverdusvõimelisemad alused.
Hiiglasliku aatomiallveelaeva õige lahingupositsioon oleks ikkagi kaugetel ookeanidel. Vetesügavustes va.ritsemas. Suur laev tagab võimaluse pooleks aastaks ookeanidele lahingvalvesse jääda. Hädakorral veel kauemakski. Väikeses, madalas, saarte, laidude ning kariderikkas sisemeres poleks sellisel suurt midagi peale hakata.
B
Brunn  /   17:31, 13. juuli 2018
Soomlased tõid täna reidile kolm hävituslaeva. Need turvavad tippkohtumist õhust lähenevate ohtude puhul.
V
Van vantuu  /   18:24, 13. juuli 2018
Laev,hollandlane,kes lendas
  /   17:16, 13. juuli 2018
Kas see allveelaev, mis NSVL-l jäi Rootsi skääridesse, on juba sealt minema lohistatud?
  /   17:18, 13. juuli 2018
[ Sisu ei vastanud Õhtulehe kommenteerimise reeglitele. ]
  /   17:59, 13. juuli 2018
Või paneb oma punktid alla (võõrad kustutab).
!
!!!  /   21:05, 13. juuli 2018
Lugu juhtus 27:10.1981. Rootsi territoriaalvetes 2 km, kaugusel Karlskrona sadamast (Karlskrona on vanast ajast saati üks Rootsi peamistest sõjasadamatest). Tegemist oli NSVL diiselelektrilise allveelaevaga S-363. Ehitatud 1956.a. pikkus 76 m, laius 6,7 m, süvpäevaga.is pealvee sõidul 4,6 m. Projekt 644. Relvastuses neli 533 mm torpeedotoru ja laeva väliskere küljes paiknevad kaks konteinerites tuumalaengutega tiibraketti. Projekti 644 oli tegelikult varasma, Projekt 613 edasiarendus. Rootsi valitsise teadeande järgi oli allveelaeval ka tuumarelvad, mida NSVL aga eitas Laev tõmmati Rootsi puksiiride poolt karidelt lahti 10
  /   16:33, 14. juuli 2018
https://et.wikipedia.org/wiki/S-363
Inglise keelses versioonis on veidi pikemalt.
P
paak  /   18:25, 13. juuli 2018
tulepaagiks hoiatuseks
Ä
ätt.  /   16:27, 13. juuli 2018
Me ei karda kedagi wsest NATo kaitseb meid ! võibolla.
  /   16:49, 13. juuli 2018
[ Sisu ei vastanud Õhtulehe kommenteerimise reeglitele. ]
T
tema  /   18:28, 13. juuli 2018
enda sõjavälja kaitsma peab
I
Indrek2  /   16:15, 13. juuli 2018
EU ja NSVL on ikka väga sarnased. Mõlemas üritati luua "uut inimest" ning mõlemaid juhtisid lalisevad joodikud või muidu seniilsed tegelased.
A
ain  /   16:15, 13. juuli 2018
ja ameeriklased vöivad siin eestis omi söjatehnikaga laiutada´+ kadugu kodumaale-södigu seal.-mis on neil ameerika söjarditel siia-euroopasse asja?
?
???  /   16:42, 13. juuli 2018
Siia on siis asja vaid Venemaal, tema punakotkastel ning vatnikel või?
  /   17:54, 13. juuli 2018
Loomulikult,nemad on oma põlisel isamaal.
E
endine jurist  /   18:57, 13. juuli 2018
Ülikoolis tuli omal ajal päris palju venekeelset õppematerjali tudeerida. Ühes, mingis vene akadeemiku koostatud suures ja põhjalikus ajalooõpikus oli selgelt kirjas. Et Eesti on tegelikult põline vene vürstide maa. Mida saksa ordu oma kätte kiskus ja Peeter Suur lõpuks vabastas ning Emake Venema rüppe tagasi tõi. Tartu rajas 1032 a, tollane Novgorodi vürst, hilisem kiievi suurvürst Jaroslav Tark ning Tallinn on tegelikult iidne vene linn Kolõvan.
Ning Venemaa õppurid tuupisid seda püüdlikult pähe.
T
to/  /   21:24, 13. juuli 2018
Vene akalooõpikute järg just nii ongi. Et Eesti olevat vene vürstide põline valdus. Tallinn olevat igipõline Vene linn Kolõvan. Ja tartu pntegelikult jurjev, mille rajas 1030-a. tulevane Kiievi suurvürst Jarosav Tark.
E
e.  /   11:15, 14. juuli 2018
Kolõvan on ju Kalevan, st. vägagi eestikeelne linnanimi. Vaevalt venelased enda asutatud linnale eesti nime pannuks. Jurjeviga on teine lugu.
T
to e.  /   17:11, 14. juuli 2018
Igatahes just nii seal nõukogudeaegse vene akadeemiku ajaloo.koguteoses kirjas susis - et "iidne vene linn Kolõvan"!
Vene ajupetud lugejale käib sellestki küll.
Q
Qwert  /   16:02, 13. juuli 2018
Mis ajast on sõjatehnika näitamine oma riigi mingil tähtpäeval koheselt jõudemonstratsioon? Autor on natuke mõistetega viltu pannud,
E
einoh  /   15:38, 13. juuli 2018
osalemine Peterburi merepäevadel on siis räige jõudemonstratsioon?
B
Brunn  /   15:27, 13. juuli 2018
Vanaraud kuid täna tangiti Trumbi limusiini vanda bensiinijaamas-video ilta-lehti vahendusel.
P
PEREMEES...  /   15:15, 13. juuli 2018
[ Sisu ei vastanud Õhtulehe kommenteerimise reeglitele. ]
  /   16:09, 13. juuli 2018
[ Sisu ei vastanud Õhtulehe kommenteerimise reeglitele. ]
K
küll  /   14:48, 13. juuli 2018
kari ta pärib lõpuks.
H
huviline  /   14:44, 13. juuli 2018
Selline allveelaev on Balti meres lihtsalt lõksus! Kõige lihtsam moodus see laev hävitada!
!
!!!  /   21:18, 13. juuli 2018
Ära unusta, et tegu on tuumaallveelaevaga. Millel on kaks tuumareaktorit ning võib olla ka tuumaraketid pardal, mida mahub šahtidesse kokku 24. Kui selline tükkideks lasta siis oleks pärast kogu Balti meri ja selle kaldad üks Tšernobõl.
M
mina  /   14:41, 13. juuli 2018
Lihtsalt reklaamitrikk!!!
T
Taat  /   14:33, 13. juuli 2018
Mis teha,kui on mida tuua,meie mereväes on "kaluripaadid"!
A
aga see laev ikka  /   14:38, 13. juuli 2018
NATO Vihmavari ...
Ü
Üritan veel  /   14:26, 13. juuli 2018
Sõjalises mõttes on hiidaatomiallveelaeva balti mrre toomine täielik ab.surd. Tegu on puhtalt h00plemise ning la.jutamisega. Aatomiallveelaeva õige koht on avaratel ookeanidel. Mitmesaja meetrilise veekihi all varjus ning valvel. Seal pidevalt asukohta vahetamas ja ristlemas. Kustkohast ta otse vee alt võib termotuuma-lõhkepeadega rakettidega ootamatu raketilöögi anda ning trobikonna rakette mitme tuhande kilomeetri taha teele saata.
J
jätkame  /   14:29, 13. juuli 2018
Balti meres ei saaks selline gigant paljudes kohtades isegi mitte sukeldudagi. Ega oma süvise tõttu ka pisavalt manööverdada. Väljapääs Balti merest on ainult läbi kitsaste ning suhteliselt madalate Taani väinade. Ning sellises madalas ja suletud meres võib sõjalise konflikti puhul isegi iga täiesi tavaline korvett, fregatt, raketikaater, rannakaitsepatarei, lennuk või kopter tolle gigandi kas t0rpeedo või raketiga lihtsalt põ.hja l a s t a.
N
nii kahju kohe  /   14:40, 13. juuli 2018
kui selline ilus asi põjha lastakse kui on juba põhjapeal , ma kogun neid
I
irooniliselt  /   16:46, 13. juuli 2018
Ei sest ole katki midagi. Noh, vajub 2-3 meetrit ja jääb kiilu peale põhja istuma, torn veest väljas.
R
RS2  /   23:36, 13. juuli 2018
Eks igal Kurskil on oma Klaarapäev. ;)
K
Küsimus  /   14:23, 13. juuli 2018
Miks peaks Vene allveelaeva osalemine Peterburi merepäevadel panema Eesti meedia sappi pritsima?
S
see jälle  /   14:41, 13. juuli 2018
ülelombi siinsete ajudeta sellide ässitamine kirpude kallale
M
murf  /   14:14, 13. juuli 2018
eesti võiks ka tuumapommi looma hakkata ja endale allveelaevad murtsema
  /   14:42, 13. juuli 2018
töö käib juba 10 aastat
E
EESTLANE  /   14:11, 13. juuli 2018
venemaalt tuleks kaliningrad ja peterburg ära võtta kui kaua ülbavad!
A
Arutu  /   13:53, 13. juuli 2018
tegu tuua siis merelõksu nii suur laev. Siin on ilmselt tegu tühja kerega. Ei näe mingit võimalaust NATO õppuste lõpetamiseks. Sümpaatne oli kui USS DONALD COOK-i tüüpi hävitaja oli läänemerele
saadetud pärast Süüria keemiarünnakut kui vaenlane ähvardas vasturünnakutega ja pritsis tõrva ja tuld. Nii et õige jutt oli Obamal USA suudab tegutseda 4 sõjas korraga tegutseda.
!
!!!  /   14:21, 13. juuli 2018
Sõjalises mõttes on hiidaatomiallveelaeva toomine täielik absurd. Tegu on puhtalt hooplemise ning lajutamisega. Aatomiallveelaeva õige koht on avaratel ookeanidel. Mitmesaja meetrilise veekihi all varjus ning valvel. Seal pidevalt asukohta vahetamas ja ristlemas. Kust ta otse vee alt võib termotuuma-lõhkepeadega rakettidega ootamatu raketilöögi anda ning trobikonna rakette mitme tuhande kilomeetri taha teele saata.
Balti meres ei saaks selline gigant paljudes kohtades isegi mitte sukeldudagi. Väljapääs merest on ainult läbi kitsaste ning suhteliselt madalate Taani väinade. Ning sellises madalas ja suletud meres võib sõjalise konflikti puhul isegi iga tavaline korvett, fregatt, raketikaater, rannakaitsepatarei, lennuk või kopter tolle gigandi ka torpeedo või raketiga lihtsalt põhja lasta.
M
Moderaator korjas ära.   /   14:23, 13. juuli 2018
Kahjuks ei saa analüüsida tolle "sõjalise sammu" mõttetust. Selle Plusse ning miinuseid. Aga nähtavasti on ka meie tubli moderaator Venemaa kindralstaaabi tarkuse ning sõjalaevastiku au eest väljas. Ära modreeris!
  /   14:43, 13. juuli 2018
need ongi moderaatoriteks saanud pististe eest
  /   13:52, 13. juuli 2018
[ Sisu ei vastanud Õhtulehe kommenteerimise reeglitele. ]
S
Ss  /   14:22, 13. juuli 2018
[ Sisu ei vastanud Õhtulehe kommenteerimise reeglitele. ]
  /   14:44, 13. juuli 2018
sa oled juba
T
tehke enne  /   14:51, 13. juuli 2018
üks pesumasingi valmis, vineertanke punaplatsil näind juba küll.
R
RS2 to 13:52  /   23:30, 13. juuli 2018
Ütle, hahhuj kellelgi vaja seda Venemaad rünnata? Mida selle suure ilma infrastruktuurita maalappiga peale hakata? Oma tooraine, elik siis maavara nad müüvad nii samagi võileivahinna eest maha (sarnaselt nagu eesti ärikat oma ümarmetsa, muideks). Ja pole rohkem mingit peavalu. Kui keegi üldse pretendeerib sellele 1/8 maakera kuivast maast siis ainult hiinlased, sedagi sellepärast, et nende enda riik ülerahvastatud nagu talina "tasuta"BUS tipptunni ajal. ;)
V
vanem mees ladaga   /   13:43, 13. juuli 2018
kas pampersid on välja jagatud
J
jagatakse  /   14:44, 13. juuli 2018
enamus alles järjekorras
T
to hallitanud sibul romuga  /   17:05, 13. juuli 2018
mida teevad sinusugused iivanid pamperistega?
"
"siin me oleme" vol.2  /   13:38, 13. juuli 2018
tühja sellest allveelaevast aga piirituselembelist vene tüürimeest peab küll kartma, muidu on nad ühel hommikul saaremaa rannakülas kalavõrkudes kinni. mis edasi saama hakkab on juba igaühe oma fantaasia...äkki saarlased saavad veel endale allveelaeva millega lätis viina järel käia, vat sellisele tripile läheks ka ise.
S
samas  /   14:29, 13. juuli 2018
või saavad ruhnulased paadi, millega Pärnus käia
S
syntax error  /   13:35, 13. juuli 2018
Tavaliselt jälgib Venemaa sõjalaevastiku paraadil, mis tänavu toimub 29. juulil, ka president Vladimir Putin.
V
vanaema  /   13:15, 13. juuli 2018
Meil oli ju ka jõudemonstratsioon lauluväljakul. Ainult rahvas ei tulnud vaatama millegi pärast.
  /   17:30, 13. juuli 2018
laulsid kõvasti ja valesti ka
  /   13:01, 13. juuli 2018
Ei me karda vanarauda!
  /   13:46, 13. juuli 2018
[ Sisu ei vastanud Õhtulehe kommenteerimise reeglitele. ]

Päevatoimetaja

Gerly Mägi
Telefon 51993733
gerly.magi@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis