Antropoloog Aliine LotmanFoto: Stanislav Moshkov
Sille Võsaste 13. juuli 2018 15:03
„Iga sünnipäevalaud ei pea olema üleliigselt lookas ning külmkapp pidevalt lõhkemiseni täis,“ räägib toiduraiskamist Eestis uurinud antropoloog Aliine Lotman. Eestlased on hakanud üha rohkem toitu raiskama. „Külluse tagaajamine ongi ehk kõige kurja juur.“

„Iga sünnipäevalaud ei pea olema üleliigselt lookas ning külmkapp pidevalt lõhkemiseni täis,“ räägib toiduraiskamist Eestis uurinud antropoloog Aliine Lotman. Eestlased on hakanud üha rohkem toitu raiskama. „Külluse tagaajamine ongi ehk kõige kurja juur.“

Eesti inimene on palju muutunud hetkest, mil poelettidel ei valitsenud enam tühjus. Praegu leiab poode pilavaid pilte ja postitusi, kui banaanil on pruun plekk või poes on valmistoit enne sulgemist otsa saanud. 

Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskuse (SEI Tallinn) andmetel tekitab eesti inimene aastas keskmiselt 54 kg toidujäätmeid, millest toidukadu moodustab 20 kg. Toidukaoks loetakse inimeste poolt mingil põhjusel söömata jäänud toitu, mis seetõttu ära visatakse – näiteks riknema läinud või kokkamisest ja söömisest üle jäänud toit.

Edasi lugemiseks vali endale sobiv plaan:
Üks artikkel
3,99
Ühe artikli lugemisõigus
Digipakett
0,00/kuu
11 erinevat digiväljaannetÜle 2000 artikli kuusJagamisõigus 4 sõbragaTellijatele mõeldud auhinnad