Eesti uudised

Loe, milliseid nippe kasutatakse välismaa poodides toidu säästmiseks!

Aliine Lotman toiduraiskamisest Eestis: „Külluse tagaajamine ongi kõige kurja juur.“ (40)

Sille Võsaste, 13. juuli 2018, 15:03
Antropoloog Aliine LotmanFoto: Stanislav Moshkov

„Iga sünnipäevalaud ei pea olema üleliigselt lookas ning külmkapp pidevalt lõhkemiseni täis,“ räägib toiduraiskamist Eestis uurinud antropoloog Aliine Lotman. Eestlased on hakanud üha rohkem toitu raiskama. „Külluse tagaajamine ongi ehk kõige kurja juur.“

Eesti inimene on palju muutunud hetkest, mil poelettidel ei valitsenud enam tühjus. Praegu leiab poode pilavaid pilte ja postitusi, kui banaanil on pruun plekk või poes on valmistoit enne sulgemist otsa saanud. 

Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskuse (SEI Tallinn) andmetel tekitab eesti inimene aastas keskmiselt 54 kg toidujäätmeid, millest toidukadu moodustab 20 kg. Toidukaoks loetakse inimeste poolt mingil põhjusel söömata jäänud toitu, mis seetõttu ära visatakse – näiteks riknema läinud või kokkamisest ja söömisest üle jäänud toit.

Edasi lugemiseks:

Samal teemal

7. detsember 2018, 12:33
TEE HEAD: Toidupank kogub jõuluannetusi
19. oktoober 2018, 14:20
Oleme küll vaesed, aga ikka viskame toitu ära! Miks ometigi?

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee