13
fotot

Võrumaal Setomaa vallas asuva Tsergondõ küla lähedal võib silmata ebatavalist vaatepilti: hernepõllu kohal on tiirlemas sajad kui mitte tuhanded liblikad. Bioloog ja loodusfotograaf Urmas Tartes kinnitab, et valkjaskollakad on naeriliblikad, siniste tiibadega ehivad end harilikud siilaksinitiivad.

"Mõlemate puhul on tegemist suviti vähemalt kaks põlvkonda andvate liblikatega. See tähendab, et esmalt näeme neid kevadel maikuus ja teise põlvkonnana juulis-augustis," selgitab Tartes, et pikema suve korral võib naeriliblikas anda suve lõpus ka kolmanda põlvkonna. "Antud juhtumil ongi väljas teise põlvkonna liblikad. Nende arvukus näitab, et tänavune soe suvi on neile olnud soodne. Kui naeriliblikad on tavalised kogu Eestis, siis siilaksinitiivad on tavalisemad just Lõuna-Eestis," teab bioloog lisada. 

Kohalike sõnul on tegemist liblikate rännuteega, mis meelitab nende ilu vaatlema loodusesõpru isegi Soomest.

"Seda, et sealt läheks otseselt läbi rändetee, ei julge ma kinnitada," ütleb Tartes. "Sellepärast, et kui me räägime süsteemselt rändavatest liblikaliikidest, siis neid on meil päevaliblikatest kaks: ohakaliblikas ja admiral." Putukateadlase sõnul liiguvad viimati mainitud pigem piki rannikut. "Aga vahel võib loomulikult esineda liblikate erakordseid rändeid," lisab ta ja meenutab, et mõned aastad tagasi lendas Eestisse ida poolt massiliselt valgetähn-pajuliblikaid. "Kuid see oli ühekordne juhtum, mida ei saa pidevaks ja korrapäraseks nimetada: kui kusagil on kedagi palju, siis eks nad valguvad laiali. Looduses toimuvad populatsioonilained: alati on kedagi rohkem, kedagi vähem," selgitab Tartes.

Lõuna-Eesti ja eriti Kagu-Eesti on tema sõnul liblikavaatlejatele põnev paik, sest kliimasoojenemise tõttu jõuavad Eestis vähetuntud liblikad esmalt sinna. Samuti on Kagu-Eestis rohkem kuivemaid ja liivasemaid elupaiku, kuhu satuvad vahel ka sellised liblikad, kes elavad pigem steppides. 

Kuigi Tsergondõ küla lähistel märgatud liblikad olid end sisse sättinud hernepõllul, siis teadlase sõnul seal kasvavad taimed ja nende viljad tiivulisi ei huvita – kui just õites ei leidu nektarit. "Nad on kogunenud maapinnale niiskest pinnasest mineraale imema. See on tüüpiline liblikate käitumine, nad kogunevad sinna, kus on avatud niiskem mineraalpinnas nagu näiteks pinnasteed, põllud. Nad teevad seda ka väljaheidetelt ja võimalusel ka inimese higiselt nahalt."

Jaga artiklit

7 kommentaari

Z
Zz  /   08:40, 15. juuli 2018
..huvitav kuidas sajad liblikad ületavad uudisekünnise..vast ikka kümned- ja sajadtuhanded..
A
aa  /   12:45, 14. juuli 2018
Ei saa me ilma kliimasoojenemiseta, nyyd siis kagueestis kliima ära soojenenud.

Päevatoimetaja

Triinu Laan
Telefon 51993733
Triinu.laan@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis