Põld. Foto on illustratiivne. (Aldo Luud)

Eesti, Läti ja Leedu põllumajanduse esindusorganisatsioonid saatsid Euroopa Komisjoni põllumajandusvolinikule Phil Hoganile ühise pöördumise, milles väljendatakse sügavat muret komisjoni ettepaneku üle vähendada aastatel 2021-2027 oluliselt maaelu arengu poliitika ELi poolseid eraldisi. Jätkuvalt on Balti riikide põllumajandustootjatele probleemiks ka liiga suured erinevused erinevate liikmesriikide otsetoetuste tasemetes.

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus kirjeldas kolme riigi esindusorganisatsiooni keskset seisukohta: "Pöördumises märgitakse, et komisjoni ettepanek põllumajanduse otsetoetuste ühtlustamise osas valmistab pettumust, sest Balti riikide tootjate toetuste tase jääb ka tulevikus alla 80% taseme võrreldes ELi keskmisega, ilma et oleks lootust olukorra märkimisväärseks paranemiseks järgmise eelarveperioodi lõpuni. Eesti, Läti ja Leedu põllumehed ei suuda mõista, miks peaksid otsetoetused ka tulevikus liikmesriikide vahel 2-3 korda erinema."

Sõrmus lisas, et siinsete tootjate konkurentsipositsiooni nõrgendamiseks pole mitte mingit õigustust. "Tootmiskulud meie piirkonnas on ELi keskmisest tunduvalt kõrgemad, kuid toetused märkimisväärselt madalamad. Otsetoetuste madal tase paneb küsimärgi alla keskkonnahoiu kavade rakendamise ning ka noorte huvi põllumajanduse vastu," ütles Sõrmus.

Kirjas märgitakse ka, et Balti riikide jaoks on väga oluline olnud maaelu arengu poliitika, mis on panustanud nii maapiirkondade majanduse elavdamisse kui ka põllumajanduse keskkonnameetmetesse. "Maaelupoliitika vahendite kärpimine on vastuvõetamatu," rõhutavad kirjale alla kirjutanud üheksa põllumajandusorganisatsiooni juhid.

4.-5. juulini kogunesid Leedu pealinnas Vilniuses ka üheksa riigi – Eesti, Läti, Leedu, Poola, Tšehhi, Slovakkia, Ungari, Horvaatia ja Bulgaaria – põllumajanduse esindusorganisatsioonide juhid, kes kirjutasid alla kokkuleppele seista ausate konkurentsitingimuste eest kõikidele põllumajandustootjatele ELi siseturul. Põllumeeste esindajad väljendasid ühtlasi muret, et keskkonnanõudeid ühise põllumajanduspoliitika raames soovitakse karmistada, kuid selleks eraldatakse võrreldes varasemaga palju vähem vahendeid. Paljusid kohtumisel osalenud organisatsioone teeb ka murelikuks Euroopa Komisjoni ettepanek, mille kohaselt peavad liikmesriigid piirama otsetoetusi ettevõtte kohta.

Euroopa Komisjoni ettepaneku kohaselt vähenevad aastatel 2021-2027 Eestile eraldatavad maaelufondi vahendid käesoleva perioodiga võrreldes 15%. Eesti otsetoetuste tase hektari kohta jõuaks komisjoni ettepaneku kohaselt 2027. aastaks vaid ca 76%-ni ELi keskmisest.

Põllumajandusvolinikule saadetud kirjaga saab tutvuda EPKK kodulehel.

Jaga artiklit

3 kommentaari

!
!!!  /   14:38, 13. juuli 2018
Ja jäävadki nõudma! Nõudmiste peale näitab Brüssel ehk vaid sõrme! Euroliit ei ole õiglane, sõrdsete ja üheõiguslike riikide liit. Vaid tugevvate diktaat väiksemate üle. Viimased on käsutäitjaks ning turuks. Ja kogu see värk liigub mitte võrdõiguslikkuse, vaid diktaatorliku unitaarriigi suunas. Kus väikestest saava lõpuks vaid ilma õigusteta ääremaa-provintsid.
  /   10:40, 13. juuli 2018
Turumajanduses, pole vajalikud.

Päevatoimetaja

Juhan Mellik
Telefon 51993733
juhan.mellik@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis