Kindlustus aitab katta tekkinud kahju. Kui aga avastatakse pettus, tuleb inimesel saadud hüvitis tagastada. Foto on illustratiivne. (Aldo Luud)

Eesti kindlustusseltside liidu andmetel tuvastati mullu 432 kindlustuskelmust kogusummas 1,9 miljonit eurot. Üle poole kelmustest pandi toime sõidukitega, veerand kelmustest olid seotud kodu ja muu vara kindlustusega ning kümnendik reisikindlustusega.

Kindlustusseltside liidu juhatuse liikme Andres Piirsalu sõnul on kindlustuskelmuste osakaal kahjunõuetest ühe protsendi piires. "Euroopa kindlustusseltside liidu andmetel ulatub mõnes riigis kelmuste osakaal kuni kümne protsendini. Eestis aitab kindlustuskelmuste taset madalal hoida e-riigi keskkond, madal korruptsioon, riigi väiksus ning kindlustusandjate üha suurem asjatundlikkus," ütles Piirsalu

Kindlustusandjad hüvitasid eelmisel aastal üle 150 000 kahjunõude kogusummas ligi 230 miljonit eurot. Võrreldes 2016. aastaga üritati kindlustuskatte puudumist varjata kaks korda rohkem ehk kindlustusleping sõlmiti pärast juhtumi toimumist. Teine levinum kelmus oli kahjunõude esitamine õnnetuse kohta, mida tegelikult ei juhtunudki või oli õnnetus esile kutsutud. Varasemate aastate võrdluses kasvas tegelike asjaolude või andmete varjamisega seotud kindlustuskelmuste arv.

Kindlustuskelmuse tuvastamisel keeldub kindlustusandja kahju hüvitamisest või esitab väljamakstud hüvitise tagasinõude. Lisaks võib kindlustusandja esitada kuriteo teate politseile. Kindlustuskelmus on seaduserikkumine, mis võib teo toimepanija jaoks lõppeda kriminaalkaristusega.

Gjensidige Kindlustuse kahjukäsitluse osakonna juht Maarika Mürk tõi näite kriminaalmenetluses tuvastatud kindlustuskelmusest. "Liikluskindlustuse lepinguga sõiduki juht väitis, et kaldus metsloomale otsasõidu vältimiseks vastassuunavööndisse. Auto põrkas kergelt kokku vastutuleva sõiduautoga, mille tagajärjel teine auto sõitis tee ääres asuvasse veekogusse. Tekkinud kahju oli 50 000 eurot. Ekspertiis aga tuvastas kindlustuskelmuse, kuna õnnetus ei saanud toimuda vastavalt sõidukijuhtide kirjeldusele ning kindlustusandja keeldus kahju hüvitamisest," selgitas Mürk.

Võrreldes tunamullusega vähenes 1000 kuni 10 000 euro maksumusega kelmuste arv, kasvas aga üle 10 000 euro kahjunõudega kelmuste hulk.

BTA Eesti filiaali juhataja asetäitja Aleksei Elrami sõnul algab kelmuste ennetamine juba enne kindlustuslepingu sõlmimist ehk riskianalüüsi läbiviimisega. "Kindlustuskelmuste ennetamisel ja tuvastamisel oleme tiheda koostöö eest väga tänulikud politseile," lisas ta. 

Eesti kindlustusseltside liit (EKsL) on kõiki Eestis tegutsevaid kindlustusandjaid ühendav erialaliit, mis arendab kindlustust ja kahjuennetust ning analüüsib ja avaldab kindlustusstatistikat. EKsL korraldab kindlustusvaidluste lahendamist kindlustuse lepitusorgani kaudu.

Jaga artiklit

9 kommentaari

R
Rait  /   10:32, 14. juuli 2018
see on kõvem kindlustuskelmus: liisinguga maksad korralikke summasid kaskot, toimub pisike kõks, kinlustusfirma hakkab ettenäilikult tõmbama ja margiesindusest saad ka prahi omaks...
U
uurigu ennast  /   12:26, 13. juuli 2018
Kui palju kindlustused aga ise petavad toogu need numbrid ka välja,suplevad rahas aga kannatalule maksta ei taha igasugustel ettekäänetel.Jutt on neil väga libekeelne.Need välja makstud summad võivad olla ka laest võetud.Tegelik elu on teine.

Päevatoimetaja

Telefon 51993733
online@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis