Olen vist lapsevanemlusest täiesti valesti aru saanud. Viimastel päevadel paistab, justkui mõne arvates kasvavad lapsed vaid õhust ja armastusest. Kas nemad riietavad ja toidavad oma lapsi armastusega, panevad lapsed armastuse-lasteaeda ja -trenni? Olen ilmselgelt olnud eksiarvamusel, et lapse kasvatamisega – kui tahes suur ei ole ühe ema või isa armastus – kaasnevad kulutused.  

Elatusraha vaidluses on pead tõstnud ka tüüpiliselt eestlaslik tasuta töö ja hambad ristis kannatamise heroiseerimine. „Ema töö ongi tänamatu.“ „Millega sa oma last toidad, kaaviariga?“ Tõepoolest, hoidku taevas, et üksikema ei pakuks oma lapsele parimat. Priiskamine! Õiged lapsevanemad iialgi ei poputa oma lapsi ega paranda nende elukvaliteeti. On ju nii?

Ja muidugi peab üksikema elu olema kannatuste rada. Ta ei tohi minna ilusalongi ega reisile, sest muidu pole ta õige eesti üksikema. Lapsele söötku kartulikoori, ise nälgigu.

Jaga artiklit

22 kommentaari

K
Kas  /   09:21, 14. juuli 2018
Autor on siis seisukohal, et lahutatud isa peab vaesuses virelema ja tema elu peab olema kannatuste rada, sest kogu tema raha võib eksnaise unistuste täitmiseks ära võtta?
I
Inimene  /   12:36, 13. juuli 2018
Nagu näeme jäämegi raha ümber vaidlema, aga lapse jaoks kõige olulisem unustatakse ära.
Mina toetan http://lapselevanemad.ee lähenemist, kus soodustatakse ja motiveeritakse lapse eest vahetut hoolitsemist ja ülalpidamist. Lapsel on olemas inimõigus mõlema vanema järgi. Lapse silmis ei ole vanem, kes teeb pangaülekandeid teisele vanemale. Vanemale on motiveerivam oma lapse eest hoolitseda kui maksta tülis eksile.

Päevatoimetaja

Triinu Laan
Telefon 51993733
Triinu.laan@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis