Õhtulehe esmaspäevane juhtkiri nimetas meie hinnangul möödapääsmatut reformi püüdeks valijaid ära osta, pistes selle ühte patta ükskõik millise ühekordse valimislubadusega. Riigilt ootavad hooldekodukohtade-probleemi lahendamiseks tuge aga kõik, nii eakad kui ka nende lähedased.

Lähima kahekümne aasta jooksul lisandub umbes 34 000 eakat, kes võiksid vajada hooldekodukohta. Keegi ei oska arvutada, kui suur on praegu vajadus hooldekodukohtade järele, sest hooldekodu- ja pikaravikohtadest on terav puudus juba aastakümneid. Mõnel hinnangul on meil 200 000 inimest, kes on sunnitud korraldama lähedase pikaajalist hooldust; viiendik pensioniealistest vajab iga päev toimetulekuks abi. Umbes 13 000 inimest on omaste hooldamisega sedavõrd rakkes, et töölkäimine on mõeldamatu. Paberite järgi on neil küll õigus omavalitsustelt abi küsida, ent sotsiaaltöötajad teavad rääkida, et 99 protsenti laste või lastelastega peredest saab sealt heal juhul vaid head nõu. Sestap tuleb lõpp teha olukorrale, kus enamiku eakate pensionist ei piisa, et maksta hooldekodus elamise eest. 

Muidugi tahaks iga inimene tunda koduseinte tuge nii kaua kui vähegi võimalik. Seega tuleb eelisarendada koduteenuseid, sealhulgas õendusabi. Kui aga kodus enam hakkama ei saa? Riik peab välja arendama tervikliku pikaajalise hoolduse süsteemi ja võtma suure osa teenusekulust enda kanda – see laseks pensioni eest hooldekodus elada.

Mõistagi on see kallis, aga möödapääsmatu. Muidu matab aina kasvav laviin meid kõiki enda alla. Liiati lähevad teenusedki kallimaks – loodetavasti ka paremaks. Lihtne näide: Tallinnas Nõmmel äsja valminud eakate kodus olid kõik sada kohta täis veel enne, kui see jõudis uksed avada. Ometi maksab seal koht standardtoas alates 1190 eurost. 

Sellest, et omastehooldajad on mure ja vaevaga üksi jäetud, on räägitud aastakümneid. Ühe hiljutise meetmena kehtestati juulist kuni viietööpäevane (küll alampalga määras) tasustatud hoolduspuhkus töötajatele, kes on täisealise sügava puudega inimese lähedased või hooldajad. Ometi mõjub see kosmeetilise kohendusena.

Asjatundjad arvavad, et riik peaks panustama hoolekandesse kaks protsenti, kuid seni oleme 0,2–0,6 protsendiga SKTst nii Euroopa Liidu kui ka OECD riikide seas allpool igasugust arvestust.

Jaga artiklit

26 kommentaari

S
seadus  /   18:39, 20. juuli 2018
Miks koguaeg räägitakse hooldekodudest. Raakige perekonna seaduse muutmisest, siis riik kontrolliks seda hooldekodu ari. Reformikate ajal tehtud seadus, millist pole kogu Euroopas.
E
eksile   /   15:36, 20. juuli 2018
la ku p e rset

Päevatoimetaja

Marvel Riik
Telefon 51993733
marvel.riik@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis