1. Toomas Hendrik Ilves usub, et Venemaa jääb ise tükist ilma

Selle aasta juunis Ukraina ajalehele Jevropeiska Pravda intervjuu andnud president Toomas Hendrik Ilves väljendas Ühtegiga sarnast enesekindlust, öeldes, et kui Venemaa peaks Eestit ründama, võib ta ise jääda ilma Omskist, Tomskist ja võib-olla isegi Peterburist.

2. Eerik-Niiles Kross näeb metsavendluses head sõjalist taktikat

2017. aastal Postimehele kirjutatud arvamusloos rääkis toonane riigikogu liige Eerik-Niiles Kross, et meie liitlased on teadvustanud metsavendluse olulisust ka tänapäevase kaitsevõime seisukohalt, seda nii sümboolses kui praktilises tähenduses.

3. Kersti Kaljulaid näeb ohtu, kuid mitte traditsioonilises mõttes

Meie praegune president tunnistas eelmise aasta märtsis antud intervjuus Washington Postile, et on mures, sest Venemaa on tõepoolest vägagi reaalne oht. Kuid ta täpsustab: „Mitte mingit sorti füüsiline oht ühelegi NATO riigile, vaid oht rahvusvahelise turvalisuse ülesehitusele.“ Venemaal on mõjuvõim ning ta võib ärgitada konflikte, kuid kallaletungi Eestile Kaljulaid ei usu.

4. Sven Mikser usub, et oleme küberrünnakuks paremini valmis kui suured riigid

Ehkki välisminister Sven Mikser on vähemalt välismeediaga rääkides üldiselt mitte kuigi väljakutsuv, rõhudes sellele, et Eestil on liitlased ning et liitlaskonna ühtsuses peitub jõud. „Ühtsus“ näibki olevat tema lemmiksõna - väikeriigi välisministri puhul ka mitte väga üllatav - korrates seda nii BBC-le, Sydney Morning Heraldile kui ameeriklaste NPR-ile. Viimastega rääkides lubas Mikser endale siiski ka väikese uhkusemomendi, öeldes, et küberrünnakuks on Eesti mitmes mõttes paremini valmis, kui paljud liitlased Euroopas ja Põhja-Ameerikas.

5. Margus Tsahkna oli võitlusvalmis

2017. aasta märtsis kaitseministri ametit pidanud Margus Tsahkna kinnitas CBS Newsi reporterile, et Eesti kaklust ei karda. „Me saadame Venemaale väga kindla sõnumi, et me oskame rääkida samas keeles, mida hr Putingi mõistab - see on võitlusvalmiduse keel.“