Eesti uudised

Vene kooli õpetaja: kakskeelne kool aitaks eesti ja vene kogukonda ühendada

Eesti Päevaleht, 11. juuli 2018, 09:42

9 KOMMENTAARI

m
mode/ 11. juuli 2018, 12:48
arusaamisvõime ja kriteeriumid?
k
kui ausalt/ 11. juuli 2018, 11:23
Mida ikkagi ühendatakse nööpi pintsaku külge või pintsakut nööbi külge? Inimesel olla intellekt, ka keeleõppeks? Milles takistus, eriti riigis, kust lahkuda ei suudeta-taheta-osata-viitsita. Mugavuspagulased ehitagu oma riiki üles, paremaks, viisakamaks, intelligentsemaks... Siinsed noored sealhulgas. Ülim ülbus on kasutada hüvesid, mis ei teki iseenesest, ja järjepidevalt lammutada, viitsimata oma panust anda, sealjuures kramplikult mingit veidrat "oma" kinni hoides. Ilmselt ei ole Eesti pinnal enam miski enesestmõistetav, kui üks idapoolset päritolu kogukond pidevalt vastandumisega aega viidab, läänepoolne "lombi" tagune teisalt liberaliseerib, esialgu suuremate vastuoludeta, kuid hoopis järjekindlamalt. Sedakorda on tagajärjeks siinsete noorte emakeeleoskuse allakäik ja taandumine inglise keele ees... Vabatahtlikult, vastandumata ja kiiresti, ca 80 aastat versus uues "liidus" olemise ca 15 aastat. Eeskujud ja nende väärtushinnangud?
n
näinud/ 11. juuli 2018, 10:40
nõukaajal "kakskeelset" kooli. Eesti lapsed ei julgenud vahetunnigi ajal välja minna, veel vähem pärast kooli. Isegi õpetajale öeldi automaaditärinat imiteerides: "Estonka, ta-ta-taa."
v
vene lapsed on lärmakad ja agressiivsed, ei taha neid lasteaiarühma ega eesti kooli/ 11. juuli 2018, 10:19
Laibarida on taga. Mustamäel oli/on kõrvuti eesti- ja venekeelne kool. Koolide algused ja vahetunnid lepiti kokku nii, et kooli algus ja vahetunnid oleksid erinevatel aegadel, et konflikte vältida.
Põhiprobleem on see, et vene õpetajad ei oska ise eesti keelt ei lasteaias, ei koolis, kuidas nad saavad siis lapsi õpetada. Lahendage kõigepealt see probleem.
k
Kasvataja/ 11. juuli 2018, 16:36
Olen lasteaia õpetaja ja seetõttu võin oma kogemustest rääkida: Absoluutselt pole olulist vahet kui rühmas on eestikeelsetele lisaks mõni venekeelne. Lapsed on lapsed, elavad ja lustlikud. Lapsed õpivad igapäeva toimetuste juures kõige kiiremini keele .Kui venekeelne laps alustab 3 aastaselt lasteaiateed, siis kooliminekuks pole vahet, mis ta kodune keel on. Selline on minu praktika.
m
Mari Murakas/ 11. juuli 2018, 10:05
Minul on jälle kogemus, kus elasin Pärnumaal väikeses tööstusasulas. Oli ainult üks kool (põhikool) ja lasteaed - eestikeelne. Alevi elasjaskond oli mitmerahvusline.Et last vene kooli saata oleks pidanud vanemad seda tegema 30-40 km kaugusele. Loomulikult lepiti olukorraga ja tulemuseks oli see, et kõik lapsed (rõhutan sõna KÕIK) said suurepäraselt hakkama. Millegipärast venekeelsetest perekondadest lapsed olid enamuses koguni viielised. Laste kõrvalt õppisid ka vanemad üpris ruttu keele selgeks. Seni, kuni me aina anname igatsorti valikuvõimalusi ongi olukord just selline nagu ta meil tänapäeval on. Olgu teile kasvõi elavaks näiteks meie eurolaulik Netšajeva. Suurepärane ju !50-60 aastasest enam ei pane keegi keelt õppima, kui ta seda siiani teinud pole. See rong on ammu läinud! Alustagem siis lastest -lasteaiast, koolist.
n
11. juuli 2018, 11:43
Netshajeva õppis prantsuse lütseumis.
s
11. juuli 2018, 16:28
Seda küll, kuid ka see on siiski eesti kool....
m
Mitte mingil juhul/ 11. juuli 2018, 10:03
Kakskeelne kool? Mitte mingil juhul. See oleks eestikeelse hariduse lõpu algus. Venekeelne muutub täiesti kindlasti domineerivaks ja eesti lapsed hakkavad vene keelt purssima. Ei, elame Eesti Vabariigis ja mitte Vene maailmas. Õnneks veel.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee