Valga haigla sünnitusosakond on likvideeritud ning suletakse ka Põlva haigla sünnitusosakond. Nende otsuste vastu on protesteeritud, on teravalt sõna võetud ja koguni luuletusi kirjutatud. On räägitud, et sellised otsused panevad põntsu kohalikule elule, kiirendavad ääremaastumist, peletavad noored väiksematest linnadest ja asulatest minema jne. Neil, kes sellist juttu ajavad, pole aga õigus.

Sünnitusosakondade kaotamist tuleb hoopis nimetada heaks, kasulikuks ja riigimehelikuks otsuseks. Samas ei tohiks poolele teele pidama jääda, mis tähendab, et sünnitusosakonnad ja -haiglad peab likvideerima kogu riigis, sealhulgas ka Tartus, kuhu Põlva ja Valga sünnitajad edaspidi suunatakse. Sünnituskohad tuleb alles jätta ainult ühes linnas – Tallinnas, ja sellest esialgu piisab. Kui sünnitajate arv peaks tulevikus vähenema ja rahvastik hakkab vananema veelgi kiiremini, siis võib kaaluda ka Tallinna haiglate sulgemist. Kuid praegu suudavad Tallinna sünnitushaiglad ja -osakonnad rahuldada kogu Eesti vajadused, kui riik otsustab võtta kasutusele allpool esitatud ettepaneku.

Lahendus oleks väga lihtne. Tallinna külje alla tuleks rajada üks või mitu sünnituslaagrit (mitte segamini ajada koondus- või vangilaagriga), kuhu suunatakse mõneks ajaks elama kõik Eestis rasestunud naised. Kui naine jääb lapseootele, juhtugu see Pärnus, Ulilas või Võõpsus, ning perearst selle fikseerib, saadetakse naine kohe sünnituslaagrisse elama. Keeldumisest ei saa juttugi olla, sest sellisel juhul võib ohtu sattuda nii lapse kui ka tulevase ema tervis, kuid seda ei taha ju keegi. Kuna sünnituslaager paikneb Tallinna lähedal – soovitatavalt selles suunas, kus asub ka haigla, siis on arstiabi vaid mõnekümne minuti kaugusel.

Loomulikult tuleb naisel siis elada mõnda aega perekonnast lahus, kuid mõne kuu peaks ta sellega siiski edukalt hakkama saama. Pealegi oleks tal sünnituslaagris elades vähem närvipinget ja stressi – pole vaja muretseda näiteks laste koolimineku, kodu koristamise ega abikaasa toidulaua pärast.

Pärast sünnitust saab vastne ja õnnelik ema beebi kaasa võtta ja kodukohta tagasi sõita, sest seal on veel arstid, kes saavad haiguse või muude probleemide puhul lapse ja emaga tegelda. Kui kodude lähedusest peaks haigla või arstipunkt kaduma, siis on vaja edasi mõelda, kuid lahendamatuid probleeme ei ole.

Sünnitusprobleemi lahendamiseks on muidki variante, millest mõni oleks jõulisem ja repressiivsem. Näiteks on võimalik sünnitamine keelustada. Kui keegi julgeb sellest keelust üle astuda, peaks talle määrama kopsaka rahatrahvi ning vahel ei teeks paha ka vanglakaristus või vara osaline konfiskeerimine. Sellisel juhul inimesed järgmine kord nii lihtsalt lapsetegemisele ei mõtle.

Lapsesaamise saab muuta ka erakordselt ebameeldivaks, raskeks, valulikuks, rahaliselt väga kulukaks – meie ametiasutused ja arstid saaksid sellega suurepäraselt hakkama. Seejuures võib vajadusel šnitti võtta Hiina kunagisest ühe-lapse-poliitikast. Samas ei meeldi niisugused sundvariandid kellelegi ja arvatavasti pole neid vaja ka juurutada, kui meil on sünnituslaagrid.

Jaga artiklit

5 kommentaari

R
RAA  /   10:26, 11. juuli 2018
Sulgeme koolid,sünnitusmajad,posti ja panga teenused ja imestame ---miks maal elu ei edene!!Sulgeme mis sulgeda annab,siis hakkame jälle avama,Viime ametiasutused ühest linnast teise ja tagasi---hea on raha veeretada,raisata ,peita.
V
veel  /   08:24, 11. juuli 2018
parem oleks igasse külla mõni posijast ämmaemand koolitada.

Päevatoimetaja

Gerly Mägi
Telefon 51993733
gerly.magi@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis