Maailm

BREXITI-KRIIS | Mihkelson: see on kinnituseks, kui suure segaduse see referendum tekitas (23)

Toimetas Greete Kõrvits, 10. juuli 2018, 17:19
Marko MihkelsonFoto: Robin Roots
Esmaspäeval lahkusid Suurbritannia valitsuse ametipostidelt Brexiti-minister David Davis ja välisminister Boris Johnson. Kas peaminister Theresa May võib neid suisa reeturlikeks pidada? Kahe euroliidust väljumise võtmeisiku ootamatu lahkumine on otsene kaikaloopimine peaminister May kodaratesse. Samas ei ole näha, kes tahaks May langemise korral tema kohta ning äärmiselt keeruliseks muutunud ülesannet väga ise üles korjata. Brexiti-segadus ei mõjuta aga ainult Suurbritannia tooride parteid, vaid ka Euroopa julgeolekut.

Riigikogu väliskomisjoni esimees ja Euroopa Liidu asjade komisjoni liige Marko Mihkelson selgitab, et ennekõike peegeldab Johnsoni ja Davise lahkumine konflikti briti konservatiivide ehk tooride endi seas. „Vastakuti on euroskeptikud eesotsas Johnsoni ja Davisega ning Euroopa Liidu suhtes mõõdukama liini esindajad eesotsas rahandusministri [Philip] Hammondiga. Johnson ja Davis lahkusid valitsusest protestiks peaminister May ja rahandusminister Hammondi kavale võtta pehmem kurss seoses Suurbritannia lahkumisega Euroopa Liidust. Ilmselt soovivad mõlemad selle sammuga ennast distantseerida Mayst ning võimalusel vastustada peaministrit ebaõnnestumise korral,“ selgitab Mihkelson tooride partei sisemisi lahkhelisid. Kes tahaks euroliidu ukse paugu ja aplombiga kinni lüüa, kes tahaks lahkumist näha pigem mõõduka ja rahuliku protsessina, milles kõiki sildu ei põletata.

Samal teemal

„Briti valitsuse osaline lagunemine on paraku vaid veelkordseks kinnituseks, kui suure segaduse on tekitanud Brexiti referendum,“ kirjeldab Mihkelson. „Kahjuks võib eeldada, et Brexiti segadustelaine ei lõpe niipea ja jääb mõjutama Briti sisepoliitika päevakorda veel pikaks ajaks.“ Mihkelson lisab, et segadus ei ole vaid Ühendkuningriigi siseriiklik probleem: „Eestile on tähtis, et see ei mõjutaks Suurbritannia tegevust Euroopa julgeolekusse panustamisel.“

Sõnad nagu „segadus“ ja „selgutsetus“ ilmnevad ka teiste Eesti poliitikute avaldustes Johnsoni ja Davise teemal. „Välisminister Boris Johnsoni lahkumine Suurbritannia valitsusest toob niigi sisemiste vastuoludega võitleva Theresa May kabinetis kaasa korraliku segaduse,“ kirjutab väliskomisjoni aseesimees Keit Pentus-Rosimannus Facebookis. „Väljastpoolt vaadates jääb ilmselt paljudele mulje, et mida lähemale Brexiti päev tuleb, seda kaugemale tahavad sellest teemast hoida paljud poliitikud.“

Ta mainib ka briti meediast läbi käinud kõlakad, et May päevad peaministrina võivad olla loetud. „Brittide hulgas spekuleeritakse järjest rohkem ka võimalusega, et konservatiividest „mässajad” võtavad ise ette liidrivahetuse. Tehniliselt on selle protsessi algatamiseks vaja 15% konservatiividest parlamendi liikmete allkirju ja algatust. Praktiliselt on olukord aga selline, et praeguses olukorras ei paista kedagi, kes oleks valmis liidri lipu haarama ja oleks tõsimeelselt ja usutavalt tõusmas lipukirjaks, et suuta Brexiti läbirääkimised lõpetada parema tulemusega kui May,“ väljendab Pentus-Rosimannus ka seisukohta, et ega keegi praeguses olukorras Brexitit väga enam torkida ei tahagi.

Kas Brexit jääb siis üldse olemata? Pentus-Rosimannus ei usu seda, ehkki leiab, et kogu tekkinud segadus jõustab neid britte, kes nõuavad järjest häälekamalt uut Brexiti referendumit. Brexiti tähtaeg, 2019. aasta 29. märts, läheneb aga iga päevaga. Eurosaadik Urmas Paet kirjutab enda postituses, et hiljemalt selle aasta oktoobriks peaks Euroopa Liidu laual olema Suurbritannia-poolne kokkulepe. Vaid nii jõuab kokkuleppe ka parlamentides ratifitseerida.

Ka Paet näeb lähitulevikus võimalikku peaministrivahetust: „Selgusetus Brexiti ümber ning Brexiti-järgset olukorda puudutava kokkuleppe puudumine Suurbritannia ja Euroopa Liidu vahel on pingestamas Suurbritannia sisepoliitilist olukorda. Edasine sõltub sellest, kas May valitsus jääb üldse püsima, kas Mayl on piisav toetus oma parteis ja parlamendis. Või siseneb Suurbritannia sisepoliitilisse turbulentsi, mis võib lõppeda valitsuse vahetuse või koguni erakorraliste valimistega.“ 
„Seega ebaselgus Brexiti osas jätkub,“ võtab Paet oma mõtted kokku.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee