Kommentaar

Liiklusjurist Indrek Sirk: „Kiiruskaamerad ei ole loodud autos oleva tegevuse jäädvustamiseks.“ (22)

Ohtuleht.ee, 10. juuli 2018, 11:31
Indrek Sirk. Karli Saul / Ekspress Meedia
Siseminister Andres Anvelt käis eelmisel nädalal välja mõtte, et kiiruskaamerad võiksid tuvastada ja karistada autojuhte, kes tegelevad roolikeeramise asemel kõrvaliste tegevustega. Liiklusjurist Indrek Sirk kirjutab kommentaaris ministri pakutud lahendusele, et ühe meetmega olukorda ei parandata. „Kaamera ei ole võluvits, olgu ta seisev või liikuv,“ arvab ta.

Liiklusohutuse tagamiseks tuleb kasutada ja kombineerida erinevaid meetmeid. See on koostöö erinevate ametkondade vahel ning iga liikleja kohustus ja vastutus. Liiklusohutuse parandamiseks on kiired ja aeglased meetmed, kallid ning mitte nii kallid. Kuna töövaldkonnad on jagatud erinevate ametkondade vahel, siis on tavapäraseks muutunud teiste töös vajakajäämiste otsimine, mitte oma ülesannete täitmine. Ükski meede ei toimi üksinda, vajalik on nende kombineerimine.

Ametkondade vahelise vastutöötamise ilmekaks näiteks on Kristiine keskuse ristmikul olevate kiirusületajate ja punase tule rikkujate tuvastamiseks üles pandud kaamerate tegelik töölerakendamine. Kaamerad paigaldati juba 2012. aastal, kuid kiirust asusid nad mõõtma alles 2018. aastal, punast foorituld ei suuda nad nõutaval viisil ka täna fikseerida. Selle asemel, et teha koostööd, näitavad ametkonnad teineteisele näpuga.

Kristiine ristmik. Karli Saul / Ekspress Meedia

Samal teemal

Liiklusõnnetuste arv on tõusuteel

Automaatne järelevalve on kahtlemata efektiivsem – see jõuab rohkema arvu liiklejateni ning on ühiskonnale odavam (nn ühe kontakti maksumus). Kuni aga automaatset järelevalvet ei ole, ei tohi mehitatud (ehk siis politsei ja kohaliku omavalitsuse ametnike poolt teostatavat) järelevalvet vähendada. Automaatne järelevalve ei asenda kunagi täielikult inimese poolt teostatavat järelevalvet, kuna kõiki valdkondi ei ole võimalik sellega katta (joobes juhid, juhtimisõiguseta juhid, kaameratega katmata alad).

Kahjuks on politsei viimased 10 aastat pidanud järjepidevalt vähendama liiklusjärelevalve mahtu (võrreldes 2008. aastaga avastati 2017. aastal ligi 4 korda vähem liiklusrikkumisi) ning see kajastub juba ka liiklusõnnetuste statistikas. Liiklusõnnetuste vähenemine algul aeglustus, seejärel jäi samale tasemele ning on asunud nüüd tõusuteele. Seejuures tuleb lugeda mitte hukkunuid, vaid liiklusõnnetuste üldarvu ja vigastatuid. Piir surma ja raske vigastuse vahel on õrn ning tegelikult on meil olnud lihtsalt õnne, et tänu parema turvavarustusega autodele ja juhusele on viimastel aastatel hukkunuid vähem, kuid raskete vigastatute arve ei ole vähenenud. 2018. esimene poolaasta näitab, et heale õnnele liiklusohutust ehitada ei saa.

Liiklejad rikuvad arusaamatuid piiranguid

Kui liikleja tajub, et järelevalve sisuliselt puudub, siis lükkab ta piire laiemaks. Kui liiklusrikkumisi on kriitilisest piirist rohkem, siis kohanduvad ka muidu õiguskuulekad liiklejad üldise vooga ja rikkumised kasvavad veelgi. Ilmekamad näited selleks on keskmise kiiruse kasv, ristmike umbe sõitmised, valesti parkimised ja ühissõidukiradade lubamatu kasutamine. Väga oluline on ka mõistlik liikluskorraldus – kui piirangud ei ole liiklejatele arusaadavad, siis neid rikutakse. Eriti olukorras, kus ka politsei keeldub teostamast järelevalvet seoses ebamõistliku liikluskorraldusega (Tallinna Hobujaama ristmiku näide).

Hobujaama ristmik.  Priit Simson / Ekspress Meedia

Liiklusseaduse § 262 võimaldab juba täna teha automaatset järelevalvet lisaks kiirusele ja parkimisele ka punase tulega ristmikule või ülekäigurajale sõitmise eest, ristmikul teisi takistavalt seisma jäämise eest, ülevaatuse või kindlustuseta sõitmise eest. Paraku nende viimaste osas aga menetlussüsteemi ei ole, kuigi seadus kehtib juba aastaid.

Liiklejate filmimine kõrvaliste tegevuste avastamiseks ei ole vastu võetav

Kõigi inimeste filmimine ja pildistamine on selges vastuolus inimese privaatsusega. See tähendab, et kogutakse andmeid meie asukoha ja liikumise kohta ka sellisel juhul, kui me käitume täiesti õiguskuulekalt. Kui selline andmete kogumine on vajalik ühiskonna julgeoleku tagamiseks, siis võib seda aktsepteerida – näiteks lennujaamas. Liikluses ei ole aga vajadust iga inimese liikumise jälgimiseks, vaid üksnes konkreetsete õiguserikkujate tabamiseks. Inimeste põhiõiguseid vähim riivav on inimsilmaga tehtav järelevalve, mis võib kasutada ka tehnilisi vahendeid, kuid ei salvesta ega talleta kõigi liiklejate andmeid.

Kiiruskaamera objektiiv. Ilmar Saabas / Ekspress Meedia

Eeltoodust tulenevalt ei ole kõigi liiklejate filmimine ja/või pildistamine kõrvaliste tegevuste avastamiseks õiguslikult aktsepteeritav. Küll aga saab tehnilisi vahendeid rohkem rakendada liiklusjärelevalves ning viimane aeg on asuda kaameraid kasutama tehnoülevaatuseta, kindlustuseta liikuvate sõidukite tabamiseks. Järgmise sammuna tuleb laiendada süsteem ühissõidukiradade ning keelumärkide nõuete rikkujatele. Kiiruskaamerad ei ole loodud autos oleva tegevuse jäädvustamiseks, pildistamiskvaliteet on äärmiselt madal ning seetõttu kaamerate kasutamine ebaefektiivne. Kuna kõrvalise tegevuse tuvastamiseks peaks kaamerapilte ikkagi vaatama inimene, siis ei oleks enam märkimisväärset vahet, kas seda tehakse teel või kabinetis. Küll aga saaks kiiruskaameraid juba täna olemasoleva õigusliku baasi najal kasutada nende kiirust ületanud sõidukiomanike täiendavaks mõjutamiseks, kelle sõidukid on kehtiva ülevaatuse või kindlustuseta. Seda aga ei tehta.

Liiklusrikkumiste avastamiseks on võimalik senisest rohkem kaasata ühiskonda. Kui luua lihtne keskkond, kuhu inimesed saavad üles laadida pilte ja salvestusi liiklusrikkumistest, siis saab liiklusrikkujate korralekutsumise viia sama laialdaseks nagu jagamisteenused.

22 KOMMENTAARI

k
11. juuli 2018, 08:58
kiiruskaamerad täiesti mõttetu raha raiskamine aga võib olla hoopis rahapesu eesmärk
p
pets 10. juuli 2018, 17:43
autodele kiirusepiirajad peale !
Loe kõiki (22)

Põnevat ja kasulikku

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee