VÄLJASPOOL SUGU: Samile ei ole kunagi meeldinud, kui tema poole pöördutakse kui „tüdruk” või „naine”. Ta leiab, et on väljaspool sugupooli.Foto: Vida Press
Liina Hallik 9. juuli 2018 22:00
Sam (20, nimi muudetud) on alati tundnud, et on teistest erinev. „Näiteks põhikoolis teadsin, et mulle tohivad meeldida ainult poisid, ehkki mulle meeldisid tüdrukud ka. Inimeseõpetuse õpetaja käsitles teemat nii palju, et mingid homod on ka olemas, aga meil Eestis neid ei ole. Homod on välismaal.”

Sam (20, nimi muudetud) on alati tundnud, et on teistest erinev. „Näiteks põhikoolis teadsin, et mulle tohivad meeldida ainult poisid, ehkki mulle meeldisid tüdrukud ka. Inimeseõpetuse õpetaja käsitles teemat nii palju, et mingid homod on ka olemas, aga meil Eestis neid ei ole. Homod on välismaal.”

Eestis pole kooliõpilaste seksuaalse identiteedi kohta statistikat. Maailmas tehtud uuringute järgi määratleb umbes kolm protsenti põhikooliealistest end seksuaalvähemusena. 12 protsenti õpilastest ei ole oma seksuaalses sättumuses kindlad. Eesti konteksti tooduna tähendab see, et mullu oli 4.–9. klassis 2312 õpilast, kes pidas end LGBT nooreks, ning 9247 õpilast, kes ei olnud oma seksuaalses orientatsioonis kindel. 14–29aastastest eurooplastest määratleb end seksuaalse sättumuse põhjal LGBT kogukonda kuuluvaks juba 16 protsenti.

Edasi lugemiseks vali endale sobiv plaan:
Üks artikkel
3,99
Ühe artikli lugemisõigus
Digipakett
0,00/kuu
11 erinevat digiväljaannetÜle 2000 artikli kuusJagamisõigus 4 sõbragaTellijatele mõeldud auhinnad