Eesti uudised

ÕHTULEHT RUHNUS | Vallavanem Jaan Urvet: mõtteliselt oleme Eesti osa, aga füüsiline eraldatus tekitab ikka ängi (15)

Kristjan Väli, 6. juuli 2018, 17:42
Ruhnu Tags: Ruhnu Robin Roots
„Loovate logistikamängudega on ruhnlane harjunud, kuid ühel hetkel hakkavad need elu siiski pingestama,“ räägib Ruhnu vallavanem Jaan Urvet. 

  • Põhja-Eesti regionaalhaigla (PERH) päästehelikopter kutsutakse Ruhnu 7-8 korda aastas, selleks kulub 45 minutit.
  • Saarel on 9-klassiline põhikool, kus õpib üheksa last. Täiskohaga õpetajaid on neli.
  • Külalisi tuleb saarele Rootsist, Soomest, Lätist, Prantsusmaalt, Hispaaniast ja mujalt maailmast.

Samal teemal

Ruhnu vallavanem Jaan Urvet kinnitab, et ruhnlane ei tunne ennast kui üksikul saarel. Ta teab täpselt, mis riigis toimub. „Mõtteliselt oleme ikka Eesti osa, hoolimata sellest, et Läti on lähemal. Aga just füüsiline eraldatus tekitab tõesti frustratsiooni ja ängi. Seda eriti keerulisel ajal, kui on pime ja tormine. Ajal, mil õigel ajal liikuma ei pääse,“ tunnistab Urvet.

Värvikas näide on kurb tõsiasi, et ruhnlase jaoks võib talveajal planeeritud nädalane reis välismaale kesta ühtekokku kolm nädalat või enam. „Ta peab saarelt lahkuma vähemalt nädal aega varem,“ ütleb vallavanem. Põhjus on lihtne – mitte kunagi ei tea, millal saarega lennuühendus ilma tõttu katkeb. Talvel ju laevaliiklus puudub. 

Ruhnu Tags: Ruhnu Robin Roots

„Loovate logistikamängudega on ruhnlane harjunud, kuid ühel hetkel hakkavad need elu siiski pingestama. Aga olgem ausad, me oleme ise selle elukoha ka valinud,“ möönab vallavanem, et üleliia pole mõistlik kurta.

Urvet toob välja, et talvine transpordiühenduse katkemine on küllaltki tavapärane, kuid suviti on liiklus pigem stabiilne, seetõttu on ka kiirkatamaraan Runö rikkiminek ja sellest tulenevad probleemid leheveergudel niivõrd laia kajastuspinda leidnud.

Ruhnu on ideaalne elukeskkond

Kui jätta kõrvale logistika, siis vallavanemal jätkub Ruhnu kohta vaid kiitvaid sõnu. Saare keskuses on välja ehitatud ühisveevärk ja kanalisatsioon. „See on meil täiesti linna tasemel,“ uhkustab ta. „Meil on oma päästekomando, kiirabitöötajad. Seadmed tänava puhastamiseks, prügimajandus. Poed. Selles mõttes on ideaalne elukeskkond. Mina põlise pealinlasena ei kujutanud kümmekond aastat tagasi ette, et suudaksin Harjumaal elada. Aga näete, nüüd olen olnud neli aastat siin,“ õhkab Urvet.

Kui tõesti on vajadus patsient kiirelt haiglasse saada, siis lendab Ruhnu kohale Põhja-Eesti regionaalhaigla kopter. Lennureis Tallinnast saarele kestab 45 minutit, keskmiselt on aastas 7-8 väljakutset.

Ruhnu Tags: Ruhnu Robin Roots

Saarel on olemas enda jäätmejaam, kus töötab üks ruhnlane. Saar soovib olla nii-öelda piinlikult korras. Ka kõige väiksemate metsateede peal on prügikastid. Prügivedu toimub kaks korda aastas, siis saadetakse selle ajaga kogunenud pahn laevaga mandrile.

Politsei jõuab saarele umbes pooleteise tunni jooksul ja tuleb kohale Saaremaalt. Vallavanem seejuures kinnitab, et Eesti riigi seadused kehtivad Ruhnus ikka. 

Ruhnu Tags: Ruhnu Robin Roots

Kõige suurem huvi Ruhnu saare vastu on lätlastel ja eestlastel, kes on keskealised või vanemad. „Siia tuleb turist, kes tahab rahu ja vaikust, seda isoleerituse tunnet. Ja tulevad suuremad pered,“ märgib vallavanem. Suviti on Ruhnu sadam tihtipeale puupüsti täis jaht. Külalisi tuleb Rootsist, Soomest, Lätist, Prantsusmaalt, Hispaaniast ja mujalt maailmast.

„Siia tulevad turistid nautima seda, mida võib-olla mujal ei ole,“ arvab Urvet.

Ruhnu ainus kodutu on koristaja Merle

Ruhnu saarel on probleem elamispinnaga, mistõttu peab Merle elama seal kus juhtub. Talvel ööbib ta näiteks kultuurimajas, kuid suvel peab ta leppima telgiga. Iseenesest ei tee ta sellest suurt numbrit, sest enda sõnul on ta veidi lillelaps. Siiski ootab ta, et avaneb võimalus, et sügiseks vabaneb saarel mõni kindlam elukoht.

Ruhnu saare ainus kodutu on Merle. Seejuures ei ole ta väga kurb ja loodab juba sügisel paiksema elukoha leida. Robin Roots

„Magamistoa juures on kuiv. Ma panin lisaks sinna kile,“ näitab Merle telki, milles ta on kevadest saadik elanud. Ta möönab, et läks ostuga veidi alt ja telk on mõnest kohast praak. Tugev tuul on selle mitmest kohast puruks rebinud ja ta peab katust üksjagu lappima, et vihma sisse ei tuleks.

Merle elab praegu Riigi Kinnisvara AS-ile kuuluva hoone kõrval ja hetkel käivad vallal riigiga läbirääkimised, et naine saaks talveks ikka kindlamale pinnale.

15 KOMMENTAARI

t
Tölpa 8. juuli 2018, 15:21
Peab, ikka ise hakkama saama. Muidu tulevad Eestimaa hoidjad ja viivadki viimase käest.
k
Kas häbi ei ole? 7. juuli 2018, 10:14
Inimest, kooli koristajat, peetakse kui pärisorja telgis`? Ja veel on palgal näitlejast vallavanem ja rida teisi tähtsaid tegelasi ja ameteid, 9 jõmpsikat õpetab 4 põhikohaga õpetajat? See riik on hullust ja raiskamist täis, lihtinimest - koristajat, ei peeta isegi loomaga võrdseks.
Loe kõiki (15)

Põnevat ja kasulikku

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee