ŠOKEERIV: haiglasse tormanud rasedale öeldi, et sünnitustoas pole enam ruumi

Soomes nt ei saagi minna lihtsalt haiglasse kohale. Tuleb ette helistada ja nad siis ütlevad, kas saab tulla või ei saa ja peab mõne muu haigla vaatama. Minule endale juhtus nii, et 3 sünnitusmaja olid täis ja läksin 50 km kaugemale sünnitama. Artiklis juhtunud olukord ongi siis, kui minnakse kohale, et nüüd on käes. Aga kusagil on ju ka haigla ressursi piirid.

Kas tõesti Tallinna läheduses mitte ühelgi põllul ruumi ei olnud,et ta sinna haiglasse ronis??

Sünnitasin aasta algul ITK-s. Sama lugu. Arst saatis sünnitama, kuid õde ütles, et temal pole mulle palatit anda. Ootasin siis. Õnneks jõudsin ära oodata. Kogu selle teema taustal on kuramuse valus lugeda, kuidas sünnitusosakondi järjest kinni pannakse, kui isegi suuremad haiglad sünnitajaid alati vastu ei suuda võtta. Tartus on täpselt samamoodi ülerahvastatuse päevi. Nüüdsest muidugi veel rohkem.

Eks need kaks sünnitasid, mõni ime, et teistele ruumi ei jätku:
www.ohtuleht.ee/886810/asja-abiellunud-mart-haber-ja-taivo-piller-saavad-sugisel-kaksikute-vanemateks

Oh seda risti ja viletsuse häda seal haiglate ja sünnitusosakonna vahel.Jube marru ajab see,et naine,kes on terve mõistusega kaine.Tahab kohe sünnitama minna ja kurat kõik keeratakse kihva.Nii ikka ei saa.Kus siis saaks kohe otse sünnitama minna? Järelikult tuleb,keegi vabatahtlik kohale kutsuda ja siis kohe kiiresti vastu võtta.Soovin väga neile tuge ja jõudu,et "Kõik saab korda"!

Niiet lühidalt kokku võttes - meditsiin Eestis on suurepärane ja suht lootusetu. Sünnituste osas liikumas suure hooga uue ja üliprogressiivse põllul sünnitamise suunas. :(
Valitsus sai Haigekassa rahadele vaba juurdepääsu ja nad on leidnud olulisele osale meie poolt makstavatele tervisekindlustuse rahadele hoopis paremaid kasutusalasid - oma palkade ja kuluhüvituste tõstmiseks jne.

mis siin rääkida praegustest võimalustest,,vot kui peaksite sünnitama nõukaaegses sünnitusmajas, kus sünnituseelses toas oli neli voodit ja igas voodis keegi karjus,sünnitustoas oli mitu tooli kuhu pidid ronima ja siis kõrvalt vaatama kuidas seal keegi sünnitas,,,laps viidi kohe ära ja vahel ei näidatud teda mitu päeva...tore sünnitusmaja oli

Mis haigla see on, kus sünnitada ei saa.
Sünnitusosakond peaks olema hoopis üks viimastest, mida kinni panna,

Maantee ääres ruumi küll. Aga ei, vinguma peab..

Sünd on imeline sündmus ja kahju, et see nüüd niimoodi kollases ajakirjanduses labaseks jauramiseks ja ilkumiseks tehakse. Loodan, et beebiemmed imetlevad (ja imetavad ):) oma titasid ega ärrita end siin kommenteerides. Valdav enamus lapsi on ju norm.tingimuses sündinud.

... läheb aina hullemaks! Üldse ei mõelda mida ja kuidas tehakse ja ei arvestata rahva arvamuste ega vajadustega.

Põllul ruumi küll.

ja siis räägitakse, et iive on väike, kui isegi sünnitustube jäi väheks...

siis kuhu need ruumid jäänud on kui enam pole sünnituseks sünnitusmajas ruumi? banannivabariik

Mida rohkem te Tallinnasse ronite, seda vähem on sünnitustubades sünnitajatele ruumi ja arstidel teiega aega tegelda. Sünnitustoad ei ole kummist ja arstid robotid. Istuge oma külades, siis ei pane keegi kohalike haiglaid kinni. Nagu mingid zombid, ainult Tallinn virvendab silme ees.

Veel hullem, kui ei oleks enam emmaemandaid.

Avaliku tähelepanu käes vaevlevad tegelased

Mina olen 2 last itks sünnitanud, teise lapsega oli ka haigla täitsa täis, sain viimase sünnitustoa ja peale seda pandi meid ühte sünnituseelses sünnitanutele tehtud palatisse, aga kuna kõik oli korras siis 6 tunni pärast olime kodus tagasi järgmine päev käis ämmaemand kontrollimas. See on suhtumise küsimus.

Saab ka kokkuleppida ,et Valgas toimub sünniusosakonna töö näiteks aprill,mai ja juuni,kes soovib sünnitada valgas,see saab arvestada sellega.

Enne,kui last tegema hakkad võiks haiglas koha ära broneerida.

tuleb põllule saata!laadivad oma lapakad kodus täis ja voilaa.põllumees saab renti ja sünnitajatele ruumid olemas! kummikud saavad oma kuluhüvitise eest osta küll!

ei voi olla tösi et EESTIS arenenud riigis suletakse haiglaid kust oodatakse järelpölve mis tuleb järgmine otsus kurb vaatame lahe teiselt poolt täname

Haapsalus saadeti mind ukse taha: häbeneti näidata naise alasti keha. Ja see ei olnud nõuka ajal, peresünnituse luba on lausa dokumentides kirjas arsti poolt.

Meil on juurutatud seda Põhjamaist haiglasüsteemi, kus kõik on suurtesse haiglatesse kokku aetud ja pole nende asi,kuidas inimesed kohale saavad või kas kõikidele ruumi-arste-õdesid jagub.
Näiteks Tartu peab nüüd Valga- ja Põlvamaa sünnitajad endale vastu võtma. Kuid kas lisati kohti ja tuli personali juurde, et suureneva koormusega toime tulla? Ei tehtud ega tulnud ju, kuigi koormus suureneb maakondadest tulevate sünnitajate arvelt! Noh, küll siingi läheb varsti väga kitsaks ja ebamugavaks.

Hea küll. Teeme juurde palateid selle järgi, milline võib olla maksimaalne sünnitajate hulk. Mis mõte on hoida ülejäänud aja neid ruume kasutuseta? Väga lihtsustatult: Näiteks on keskmine sündide arv 10 päevas ja mõnel korral aastast on äkki 26 sünnitajat. Valmistame siis ruumid ette 25 jaoks ja nii loome olukorra, kus 15 ruumi suurema osa ajast seisavad. Ei saa neid ka muuks kasutada ju. Olemasolevad ruumid tahavad aga koristamist ja annavad lisa küttearvele.
Sünnitus on maksimaalselt üks ööpäev lapsevanemaks saamise teel. Lapsed sündimata ei jää. Absoluutselt olen nõus selle osaga, et suhtumine teistesse inimestesse peab olema heatahtlik ja meditsiinipersonal, kes on osalt võimupositsioonil nö oma territooriumil, peaks eriti jälgima, kuidas nende poolt asja lahendatakse. Samas peaks ka naised ise lõpetama sünnitusele liigse tähtsuse omistamise. Sünnitus on nii paljudes asjades täiesti prognoosimatu sündmus ja seega ei ole ju mõtet endale mingit kujutelma luua (ükski minu kolmest sünnitusest ei ole läinud nii, nagu oleks võinud eeldada). Ekstreemseid olukordi tuleb ette ja iseenesest ei ole arstid süüdi, kui juhtumisi on sünnitajaid hirmus palju. Samamoodi võivad inimesed EMOs väga tigedad olla, kui nende ooteaeg pikeneb näiteks seetõttu, et maanteel oli suuravarii ja vigastatuid tuuakse korraga rohkem. Personali ei saa ka igaks juhuks rohkem palgal hoida. On ju mõeldamatu, et koolis hoitakse igaks juhuks palgal varu-matemaatikaõpetajat, kes peab tegutsema siis, kui õpilased mingist osast aru ei saa, aga muidu passib. Või et hoiame maapoes aastaringsel palgal müüjat, et saaks kahel päeval aastast kohalikul suurüritusel osalejad ära teenindatud. (Viimane näide muidugi prognoositav, aga sünnituste hulka väga ette ei planeeri)
Me oleme osa suurest süsteemist ja ainult enda naba ümber toimuva nägemine ei vii kaugele.

Ikka võib juhtuda..
Arusaamatu, kuidas masinate puudumine ja rebendid omavahel seotud on :D Või kuidas ämmaemandad seda lapse sündi kiirustasid, kui koridoris juba pressid hakkasid..
Aga palju õnne lapse sünni puhul!

on selle asja nimi. Ikka on vahel olukordi ja perioode, kus sünnitustube ja palatikohti napib, mõnel perioodil lihtsat sünnib rohkem lapsi kui tavaliselt. Ei saa ju eelmist sünnitajat poole tegevuse pealt minema saata ja sünnituse ajaline kulg ei ole prognoositav.
Ei maksa üle reageerida, sünnitajast võib aru saada, aga kaasasoleval isal võiks mõistmist jaguda ja oskust naist rahustada ka. Kui arstide hoole alla jõutud, leitakse alati koht ja võimalus laps turvaliselt ilmale aidata.

Naised sünnitama, naised sünnitama! Riik ja mehed teevad ju kõik selle heaks et naised emadeks saaks. Elatisraha saab ja tööandjad on noorte emade üle rõõmsad. Jah, naised on ainuisikuliselt süüdi et lapsi ei sünni.

milles küssa, põllul ruumi on

Meie riigis on see kõlav sõna "prioriteet" paigast ära. Väga-väga ära

Ärge liialdage! Sünnitus on normaalne ja ilus protsess.

Naised on oma väe andnud masinate ja arstide meelevalda. Sajandeid on sünnitatud kodus ja ilma masinateta. Paanika, hirm ja ebakindlus on selle loo märksõnad, millele tuleb tähelepanu pöörata, mitte masinate või sünnituskohtade loomisele. Kuidas panna naist ennast ja oma keha usaldama?

Valga naised jõidsid ette.

Kuna esimese lapse sündimisega oli Eesti haiglas arstiabi pea olematu ja pahatahlik, siis järgmised lapsed on sündinud välismaal. Välismaal saad ämmaemandalt kogu infot raseduse ajal, et kuhu minna kui õige aeg jõuab kätte jne. Tee pealt helistad ja teatad oma tulekust. Sünnitusmajas ollakse juba ootel, palat on valmis ja niisamuti ka sünnitustuba. Kogu info on juba digitaalselt olemas sellest kuidas soovid sünnitada (voodi, vann jne) ja milline on sünnitaja tervis ning sündiva lapse olukord.

põlla peal vagude vahel ruumi küll.

Ainult kõrge elatustasemega riikides ongi nii ! Edasi euroopa nimel !

Selliste olukordade ärahoidmiseks ja ennetamiseks tuleb paigutada üle Eesti suuremate maanteede äärde ja põldudele mobiilsed sünnitustelgid.

Arengupeetusega avaliku tähelepanu sõltlased

Kas keegi on teinud statistikat, kui palju lapsi jääb sünnitusosakondade sulgemise tõttu tegemata ja sündimata? Iga sündiv laps toob oma elueaga riigile kasu üle miljoni euro (vaadake riigitulu.ee). Kas sellest sulgemisest tekib siis ikka riigile tulu või jääb seetõttu suur hulk tulu saamata?

See meenutab juba aastat 1989. Siis ka vastuvõtu osakonnas oli selline vestlus: Ärge saatke neid enam siia! Kuhu ma nad teie arvates panema pean?
Sain aru, et olen ülearune oma kohe sündiva lapsega. Noor inimene ei võtnud südamesse. Siiamaani näen selles situatsioonis ainult nalja. Õnneks poole tunni pärast vabanes koht, sest üks laps sündis ära. Ega Tartus teist kohta polnud võtta.

See juba mõnda aega nii - juulis on palju sünde. Eelmise aasta juulis sünnitasin üldkasutatavas duširuumis - kõik sünnitustoad olid hõivatud, vastuvõtus pikk järjekord ootamas. Kui laps tulema hakkab, siis enam kinni ei hoia!

Nt. Soomes ei saagi minna lihtsalt kohale haiglasse - alati tuleb enne helistada ja siis nad ütlevad, kas ja millal. Minul esmasünnitusel oligi olukord, kus lähipiirkonna haiglad olid täis ja öeldi, et nüüd saan valida kaugemate haiglate vahel. Tuhude vahe oli 6-7 min. Läksin siis 50 km kaugusele. Just sellepärast ei saa minna niisama kohale, et "igaks juhuks" inimesed tõelisi abivajajaid ootama ei jätaks. Ja ka seal haiglas, kuhu ma siis lõpuks sünnitama sain minna öeldi, et 7 sünnitajat, 3 sünnitustuba. Kui uurisin, et mis siis saab kui sünnitustoad ongi korraga täis. Öeldi, et siis sünnibki sünnituseelses palatis või kasvõi koridoris - ega laps ju kõhtu ei jää. See ongi elu.

sünnitusosakondi.
Aga nüüd tuldi hoopis välja ideega teha igale pensionärile koht vanadekodus. (Mida neist osa vajab ka.)

Kui vaadata oma tutvusringkonda, siis on nii palju väiksed lapsi või rasedad, kel lapsed sündimas. Peres vähemalt 2-3 last. Statistika järgi sünnib aga väga vähe lapsi, neid oleks nagu käputäis.
Kui juba sellise väikese sünnituste arvuga ei saada hakkama, kuidas siis toime tuldaks, kui pered otsustaksid, et võiks äkki 3. või 4. lapse ka saada? Sünnitusosakonnad on kinni pandud. Lasteaja ja koolikohtadega on mure. Miskit siin nagu ei klapi.

Ärge siis märtsis valimistel unustage, kes neid pidureid haiglatele ning sellega ka personaalile tõmbavad. Arstid on ka ju inimesed. Ega nemadki üle oma varju ei sa hüpata.

Aga kõige hullem on meedikute suhtumine, mis aastatega on kohutavaks läinud, sest neile meeldiks kui neid üldse ei tekitaks ja niisama tööl aga surnuks saaksid lüüa.

ma arvan, et sünnitaja on antud olukorda näinud ainult väga mustades värvides. Väga tundlik ja olematu valuläviga naine. Tänapäeval saab lapse isa juures olla, head valuvaigistavad rohud jne. Ikka tehakse sünnitusest mingi ekstreemne olukord ja sünnitaja on rahvuskangelane, kes vaatamata meedikute kurjusele sünnitab. Rohkem mõistmist ka sünnitajale ja teistega arvestamist.

eelsünnitajate toas ja teise peaaegu koridoris ,kuna olid ka kõik kohad täis ,
koridoris oli tookord 6 eelsünnitajat , keegi sinuga ei tegelenud seal , ainuke kes käis lohutamas ,oli sanitarineiu , silitas pead ja hoidis kätt , viimaselhetkel jõudsime sünnituslauale ... ja nüüd ,,kerjatakse ,, raha peresünnitustoa paremaks kohandamiseks !? milleks , kui saab ka eelsünnitajatetoas asi korda , nagu paljud tookord kogesid Tartu sünnitusmajas .

See Eesti meditsiinis tavapärane, et abivajajad peavad abi päevade viisi ootama. Haiglasse kohale läinud patsiente sõimatakse ja visatakse välja. Arstide vastuvõtujärjekorrad on kuude pikkused.

Sünnitasin oma lapse 1991. aasta kevadel Pelgulinna sünnitusmajas (Eesti oli Nõukogude okupatsioonist vabanemas, vabadusetuuled ja-ootus kõigil põues tuksumas... Aga nii kohutavat kogemust ei soovi vaenlasele ka. Oli samuti palju sünnitajaid ja see, mis toimus enne, kui laps lõpuks kõigi jamade kiuste sündis, oli kirjeldamatu. Just see, kuidas eestlastest arstid käitusid ja mis sõnu nad kasutasid. Nende tegevu(setu)se pärast on näiteks minul kaks last, ja mitte rohkem. Arstid peaksid endale sügavalt silma vaatama.

Kindlasti leitakse nüüd jälle haiglapoolne õigustus ja süüdistatakse noort pere probleemi avalikukstamises. .Meil pole kunagi süüdi probleemide põhjustajad, vaid need, kes neist julgevad rääkida.

maanteele, ikka maanteele .... :DD

Liiga pikk artikkel raha eest lugemiseks!

Liiga pikk artikkel raha eest lugemiseks!

maanteele, ikka maanteele .... :DD

Kindlasti leitakse nüüd jälle haiglapoolne õigustus ja süüdistatakse noort pere probleemi avalikukstamises. .Meil pole kunagi süüdi probleemide põhjustajad, vaid need, kes neist julgevad rääkida.

Sünnitasin oma lapse 1991. aasta kevadel Pelgulinna sünnitusmajas (Eesti oli Nõukogude okupatsioonist vabanemas, vabadusetuuled ja-ootus kõigil põues tuksumas... Aga nii kohutavat kogemust ei soovi vaenlasele ka. Oli samuti palju sünnitajaid ja see, mis toimus enne, kui laps lõpuks kõigi jamade kiuste sündis, oli kirjeldamatu. Just see, kuidas eestlastest arstid käitusid ja mis sõnu nad kasutasid. Nende tegevu(setu)se pärast on näiteks minul kaks last, ja mitte rohkem. Arstid peaksid endale sügavalt silma vaatama.

See Eesti meditsiinis tavapärane, et abivajajad peavad abi päevade viisi ootama. Haiglasse kohale läinud patsiente sõimatakse ja visatakse välja. Arstide vastuvõtujärjekorrad on kuude pikkused.

eelsünnitajate toas ja teise peaaegu koridoris ,kuna olid ka kõik kohad täis ,
koridoris oli tookord 6 eelsünnitajat , keegi sinuga ei tegelenud seal , ainuke kes käis lohutamas ,oli sanitarineiu , silitas pead ja hoidis kätt , viimaselhetkel jõudsime sünnituslauale ... ja nüüd ,,kerjatakse ,, raha peresünnitustoa paremaks kohandamiseks !? milleks , kui saab ka eelsünnitajatetoas asi korda , nagu paljud tookord kogesid Tartu sünnitusmajas .

ma arvan, et sünnitaja on antud olukorda näinud ainult väga mustades värvides. Väga tundlik ja olematu valuläviga naine. Tänapäeval saab lapse isa juures olla, head valuvaigistavad rohud jne. Ikka tehakse sünnitusest mingi ekstreemne olukord ja sünnitaja on rahvuskangelane, kes vaatamata meedikute kurjusele sünnitab. Rohkem mõistmist ka sünnitajale ja teistega arvestamist.

Aga kõige hullem on meedikute suhtumine, mis aastatega on kohutavaks läinud, sest neile meeldiks kui neid üldse ei tekitaks ja niisama tööl aga surnuks saaksid lüüa.

Ärge siis märtsis valimistel unustage, kes neid pidureid haiglatele ning sellega ka personaalile tõmbavad. Arstid on ka ju inimesed. Ega nemadki üle oma varju ei sa hüpata.

Kui vaadata oma tutvusringkonda, siis on nii palju väiksed lapsi või rasedad, kel lapsed sündimas. Peres vähemalt 2-3 last. Statistika järgi sünnib aga väga vähe lapsi, neid oleks nagu käputäis.
Kui juba sellise väikese sünnituste arvuga ei saada hakkama, kuidas siis toime tuldaks, kui pered otsustaksid, et võiks äkki 3. või 4. lapse ka saada? Sünnitusosakonnad on kinni pandud. Lasteaja ja koolikohtadega on mure. Miskit siin nagu ei klapi.

sünnitusosakondi.
Aga nüüd tuldi hoopis välja ideega teha igale pensionärile koht vanadekodus. (Mida neist osa vajab ka.)

Nt. Soomes ei saagi minna lihtsalt kohale haiglasse - alati tuleb enne helistada ja siis nad ütlevad, kas ja millal. Minul esmasünnitusel oligi olukord, kus lähipiirkonna haiglad olid täis ja öeldi, et nüüd saan valida kaugemate haiglate vahel. Tuhude vahe oli 6-7 min. Läksin siis 50 km kaugusele. Just sellepärast ei saa minna niisama kohale, et "igaks juhuks" inimesed tõelisi abivajajaid ootama ei jätaks. Ja ka seal haiglas, kuhu ma siis lõpuks sünnitama sain minna öeldi, et 7 sünnitajat, 3 sünnitustuba. Kui uurisin, et mis siis saab kui sünnitustoad ongi korraga täis. Öeldi, et siis sünnibki sünnituseelses palatis või kasvõi koridoris - ega laps ju kõhtu ei jää. See ongi elu.

See juba mõnda aega nii - juulis on palju sünde. Eelmise aasta juulis sünnitasin üldkasutatavas duširuumis - kõik sünnitustoad olid hõivatud, vastuvõtus pikk järjekord ootamas. Kui laps tulema hakkab, siis enam kinni ei hoia!