Soomes nt ei saagi minna lihtsalt haiglasse kohale. Tuleb ette helistada ja nad siis ütlevad, kas saab tulla või ei saa ja peab mõne muu haigla vaatama. Minule endale juhtus nii, et 3 sünnitusmaja olid täis ja läksin 50 km kaugemale sünnitama. Artiklis juhtunud olukord ongi siis, kui minnakse kohale, et nüüd on käes. Aga kusagil on ju ka haigla ressursi piirid.
Sünnitasin aasta algul ITK-s. Sama lugu. Arst saatis sünnitama, kuid õde ütles, et temal pole mulle palatit anda. Ootasin siis. Õnneks jõudsin ära oodata. Kogu selle teema taustal on kuramuse valus lugeda, kuidas sünnitusosakondi järjest kinni pannakse, kui isegi suuremad haiglad sünnitajaid alati vastu ei suuda võtta. Tartus on täpselt samamoodi ülerahvastatuse päevi. Nüüdsest muidugi veel rohkem.
Eks need kaks sünnitasid, mõni ime, et teistele ruumi ei jätku: www.ohtuleht.ee/886810/asja-abiellunud-mart-haber-ja-taivo-piller-saavad-sugisel-kaksikute-vanemateks
No kurat! Misasja,polegi ruumi vää! Aina hullemaks läheb! Olen eluaeg niigi haige,pole mõtet riskida! 13. juuli 2018 20:14
Oh seda risti ja viletsuse häda seal haiglate ja sünnitusosakonna vahel.Jube marru ajab see,et naine,kes on terve mõistusega kaine.Tahab kohe sünnitama minna ja kurat kõik keeratakse kihva.Nii ikka ei saa.Kus siis saaks kohe otse sünnitama minna? Järelikult tuleb,keegi vabatahtlik kohale kutsuda ja siis kohe kiiresti vastu võtta.Soovin väga neile tuge ja jõudu,et "Kõik saab korda"!
Niiet lühidalt kokku võttes - meditsiin Eestis on suurepärane ja suht lootusetu. Sünnituste osas liikumas suure hooga uue ja üliprogressiivse põllul sünnitamise suunas. :( Valitsus sai Haigekassa rahadele vaba juurdepääsu ja nad on leidnud olulisele osale meie poolt makstavatele tervisekindlustuse rahadele hoopis paremaid kasutusalasid - oma palkade ja kuluhüvituste tõstmiseks jne.
mis siin rääkida praegustest võimalustest,,vot kui peaksite sünnitama nõukaaegses sünnitusmajas, kus sünnituseelses toas oli neli voodit ja igas voodis keegi karjus,sünnitustoas oli mitu tooli kuhu pidid ronima ja siis kõrvalt vaatama kuidas seal keegi sünnitas,,,laps viidi kohe ära ja vahel ei näidatud teda mitu päeva...tore sünnitusmaja oli
aga miks elli ei läinud sünnitama kasvõi Monacosse ? 12. juuli 2018 10:24
ENSV lõpetati möödunud sajandil,kas mäletate . Tänu sm.Ansipile ja kommunistidele oleme meie nüüd terve Euroopas kõige rikkamad ,suuremad, targemad ja võimsamad ja meie sulgeme k õ i k sünnitusmajad Meie saame omad lapsed Aafrikast ja Aasiast .
Kus sina Ellikene küll sünnitasid? Küll ei mäleta selliseid olukordi. Olen sünnitanud kolm last, esimese Otepääl ja kaks järgmist Valgas ja mõlemate haiglate kohta ütlen vaid kiidusõnu. Väga hoolivad arstid ja asjalikud ämmaemandad, meeldivad lasteõed- mis sulle sii nii tuska teeb.
see oli täitsa sünnituskõlblik Tallinna haigla, kus tegevus toimus. Lihtsalt juhtumisi oli väga palju sünnitajaid korraga ja päris sünnitustuppa ei saanud, sest need olid sünnitajaid täis. Kusjuures päris huvitav, mis siis selles olukorras lahendus oleks olnud. Keegi välja ajada, et see konkreetne naine ei saaks šokeeritud? Siis oleks järgmine äkki trauma saanud.
Sünd on imeline sündmus ja kahju, et see nüüd niimoodi kollases ajakirjanduses labaseks jauramiseks ja ilkumiseks tehakse. Loodan, et beebiemmed imetlevad (ja imetavad ):) oma titasid ega ärrita end siin kommenteerides. Valdav enamus lapsi on ju norm.tingimuses sündinud.
Tallinnas pidi ka üks naine taksos/parklas sünnitama kuigi oli lähedalt. Kiire sünnitegevuse puhul ongi nii. Kui oleks haugla 7 tunni kaugusel saaks kobiseda, aga tunni ajase sõidu pärast hädaldada?
Mida rohkem te Tallinnasse ronite, seda vähem on sünnitustubades sünnitajatele ruumi ja arstidel teiega aega tegelda. Sünnitustoad ei ole kummist ja arstid robotid. Istuge oma külades, siis ei pane keegi kohalike haiglaid kinni. Nagu mingid zombid, ainult Tallinn virvendab silme ees.
siis inimesed peaksid veel minema kui linna või siis lahkuda eestist kui linna ei mahu.riik teeb ju kõik selleks ,et inimesed lahkuksis maalt või siis riigist.igale poole on vaja ehitada sõjamängude platse ja sisse on vaja tuua võimalikult palju võõrast rahvast, slleks pole oma elanikond riigile vajalik.
hakkab peagi samamoodi olema. Väikeste haiglate sünnitusosakonnad pannakse ju kinni, mis siis et selle vastu on kõik kohalikud ja valdav enamus mittekohalikest. Kedagi ei huvita. Ei roni kõik Tallinna ega suuremasse linna aga sellise tegevusega pannakse inimesed sundolukorda. Tallinnas on see sünnitusmajade ülekoormuse jama sellest peale kui Fertilitases sünnitusosakond kaotati. Kuna ei toonud piisavalt KASUMIT sisse. Haapsalus ju samuti ei ole sünnitusmaja, kõik peavad Tallinna sõitma. Kellel oma auto siis saab ka pärnu sõita aga sinna on natuke pikem maa ja teiseks hiilgab pärnu haigla oma ebasõbraliku ja suureti ebaprofessionaalse personaliga. Näe istuvad oma "külas" aga ikka peavad suurlinna sõitma teisi tüütama, oh heldeke eksole.
Mina olen 2 last itks sünnitanud, teise lapsega oli ka haigla täitsa täis, sain viimase sünnitustoa ja peale seda pandi meid ühte sünnituseelses sünnitanutele tehtud palatisse, aga kuna kõik oli korras siis 6 tunni pärast olime kodus tagasi järgmine päev käis ämmaemand kontrollimas. See on suhtumise küsimus.
Aga finantseeri. Keegi ei keela sul lahkelt oma isiklikku raha ülla eesmärgil kasutada. Mina küll ei taha maksta viie sünnitaja pärast tervet osakonda ja personali kaudselt kinni.
tuleb põllule saata!laadivad oma lapakad kodus täis ja voilaa.põllumees saab renti ja sünnitajatele ruumid olemas! kummikud saavad oma kuluhüvitise eest osta küll!
ei voi olla tösi et EESTIS arenenud riigis suletakse haiglaid kust oodatakse järelpölve mis tuleb järgmine otsus kurb vaatame lahe teiselt poolt täname
Haapsalus saadeti mind ukse taha: häbeneti näidata naise alasti keha. Ja see ei olnud nõuka ajal, peresünnituse luba on lausa dokumentides kirjas arsti poolt.
Meil on juurutatud seda Põhjamaist haiglasüsteemi, kus kõik on suurtesse haiglatesse kokku aetud ja pole nende asi,kuidas inimesed kohale saavad või kas kõikidele ruumi-arste-õdesid jagub. Näiteks Tartu peab nüüd Valga- ja Põlvamaa sünnitajad endale vastu võtma. Kuid kas lisati kohti ja tuli personali juurde, et suureneva koormusega toime tulla? Ei tehtud ega tulnud ju, kuigi koormus suureneb maakondadest tulevate sünnitajate arvelt! Noh, küll siingi läheb varsti väga kitsaks ja ebamugavaks.
Hea küll. Teeme juurde palateid selle järgi, milline võib olla maksimaalne sünnitajate hulk. Mis mõte on hoida ülejäänud aja neid ruume kasutuseta? Väga lihtsustatult: Näiteks on keskmine sündide arv 10 päevas ja mõnel korral aastast on äkki 26 sünnitajat. Valmistame siis ruumid ette 25 jaoks ja nii loome olukorra, kus 15 ruumi suurema osa ajast seisavad. Ei saa neid ka muuks kasutada ju. Olemasolevad ruumid tahavad aga koristamist ja annavad lisa küttearvele. Sünnitus on maksimaalselt üks ööpäev lapsevanemaks saamise teel. Lapsed sündimata ei jää. Absoluutselt olen nõus selle osaga, et suhtumine teistesse inimestesse peab olema heatahtlik ja meditsiinipersonal, kes on osalt võimupositsioonil nö oma territooriumil, peaks eriti jälgima, kuidas nende poolt asja lahendatakse. Samas peaks ka naised ise lõpetama sünnitusele liigse tähtsuse omistamise. Sünnitus on nii paljudes asjades täiesti prognoosimatu sündmus ja seega ei ole ju mõtet endale mingit kujutelma luua (ükski minu kolmest sünnitusest ei ole läinud nii, nagu oleks võinud eeldada). Ekstreemseid olukordi tuleb ette ja iseenesest ei ole arstid süüdi, kui juhtumisi on sünnitajaid hirmus palju. Samamoodi võivad inimesed EMOs väga tigedad olla, kui nende ooteaeg pikeneb näiteks seetõttu, et maanteel oli suuravarii ja vigastatuid tuuakse korraga rohkem. Personali ei saa ka igaks juhuks rohkem palgal hoida. On ju mõeldamatu, et koolis hoitakse igaks juhuks palgal varu-matemaatikaõpetajat, kes peab tegutsema siis, kui õpilased mingist osast aru ei saa, aga muidu passib. Või et hoiame maapoes aastaringsel palgal müüjat, et saaks kahel päeval aastast kohalikul suurüritusel osalejad ära teenindatud. (Viimane näide muidugi prognoositav, aga sünnituste hulka väga ette ei planeeri) Me oleme osa suurest süsteemist ja ainult enda naba ümber toimuva nägemine ei vii kaugele.
Defineerime ebapiisava sünnitusabi. Neid olukordi tuleb ka siis, kui sünnitajaid on vähem. Kusjuures ka siin on suuremalt süüdi sünnituse prognoosimatu kulg, mitte konkreetse toa või töötaja puudumine. Ka parimate ämmaemandate juuresolekul juhtub. Sünnitus on ka tänapäeval väga intensiivne ja omajagu ohtlik. 26 sünnitaja jaoks ei ole võimalik hoida kogu aeg meeskonda valmis, sest pooled neist istuks suurema osa ajast jõude. Muide - Hollandis on väga populaarsed kodusünnitused hoopis. Meil suhtutakse kodus sünnitavasse naisesse nagu kurjategijasse. Sünnituse eest antakse kogu vastutus meditsiinilisele personalile ja siis šokeerutakse kõiksugu asjade üle. No oli selline juhus, mis siis saab? Mõistlik on tegelikult hoopis ette helistada, mitte ukse taha vajuda. Nii oleks võimalik a) anda arstidele aega, et kriisiolukord lahendada; b) vajadusel suunata rase teise haiglasse.
Väga arukas oleks hoida koolis universaalset tasandus-järeleaitamisõpetajat. Eriti noorematele, kui ei pea olema suur ainetundja. Mõnes koolis on ka: pikapäevarühmas aitab see õpetaja neid järje peale kes tunnis aru ei saanud. Seleks ei pea olema professor Ja peabki hoidma sünnitusosakond igaks juhuks alles. Naisel peab olema turvatunne, et kodu lähedal saab abi, Sünd on suurem elusündmus kui infarkt vms. Seal ei pea olema kõrgtehnoloogiised masinad, need või olla jah suurtes haigaltes, kuhu saab kiirabiga, kui peks vaja olema. Aga OMA last tahaks ikka ilmale tuua OMA kodukandis. Saage ometi aru.
universaalset inimest pole olemas. Pikapäevaõpetajad ei ole täiskoormusega. Leia üks haritud ja universaalne inimene, kes oleks valmis ebamäärase koormusega töötama. Jutt pole üldse praegu sünnitusosakonna alleshoidmisest ja kodukohas sünnitamisest. Need on Lõuna-Eesti teemad. Antud artikkel Tallinnast ja hõlmab ühte erakordselt tihedat ööpäeva. Pole ju mingi krooniline probleem.
Ikka võib juhtuda.. Arusaamatu, kuidas masinate puudumine ja rebendid omavahel seotud on :D Või kuidas ämmaemandad seda lapse sündi kiirustasid, kui koridoris juba pressid hakkasid.. Aga palju õnne lapse sünni puhul!
on selle asja nimi. Ikka on vahel olukordi ja perioode, kus sünnitustube ja palatikohti napib, mõnel perioodil lihtsat sünnib rohkem lapsi kui tavaliselt. Ei saa ju eelmist sünnitajat poole tegevuse pealt minema saata ja sünnituse ajaline kulg ei ole prognoositav. Ei maksa üle reageerida, sünnitajast võib aru saada, aga kaasasoleval isal võiks mõistmist jaguda ja oskust naist rahustada ka. Kui arstide hoole alla jõutud, leitakse alati koht ja võimalus laps turvaliselt ilmale aidata.
Naised sünnitama, naised sünnitama! Riik ja mehed teevad ju kõik selle heaks et naised emadeks saaks. Elatisraha saab ja tööandjad on noorte emade üle rõõmsad. Jah, naised on ainuisikuliselt süüdi et lapsi ei sünni.
Ja naised on ka süüdi, et lapsed sünnivad. Sest paljud mehed ju ei soovi lapsi, vaid niisama suguiha rahuldada ja naised peavad sellega arvestama. Seetõttu ei ole ka naistel õigust lapsele elatisraha nõuda, kuna nad on vägisi mehed isadeks teinud.
Ei soovitatud, toodi lihtsalt võrdluseks, et tänapäeval sobib vaid 10 km kaugusel asuv sünnitushaigla koos luksusperepalatiga, pole neid tingimusi siis jäävad printsessikestel lapsed tegemata, nii kahju..irw
aga armas ja tark ning hooliv minister peab nõudma, et valged sünnitaksid põllul Tema peab omi hoidma, neil pikk kodutee seljataga ja üle mere loksumine ka. ei see kerge ole.
Naised on oma väe andnud masinate ja arstide meelevalda. Sajandeid on sünnitatud kodus ja ilma masinateta. Paanika, hirm ja ebakindlus on selle loo märksõnad, millele tuleb tähelepanu pöörata, mitte masinate või sünnituskohtade loomisele. Kuidas panna naist ennast ja oma keha usaldama?
Aga uuri kui palju kunagi kodus sünnituse ajal surid,nii naised kui lapsed...Sellel ajal vaikiti see maha muideks,sest see oli häbi asi ,kui naine nõrk on....Kui mina sündisin nõuka ajal,siis oleksin pidanud tulema keisrilõikega,kuna ema puusad polnud piisavalt laiad,aga öeldi et saad hakkama ei ole siin midagi,aga tänu sellele oli mu pea kokku surutud ja tekkis ka väike ajukahjustus...
Kuna esimese lapse sündimisega oli Eesti haiglas arstiabi pea olematu ja pahatahlik, siis järgmised lapsed on sündinud välismaal. Välismaal saad ämmaemandalt kogu infot raseduse ajal, et kuhu minna kui õige aeg jõuab kätte jne. Tee pealt helistad ja teatad oma tulekust. Sünnitusmajas ollakse juba ootel, palat on valmis ja niisamuti ka sünnitustuba. Kogu info on juba digitaalselt olemas sellest kuidas soovid sünnitada (voodi, vann jne) ja milline on sünnitaja tervis ning sündiva lapse olukord.
Vot tápselt nii oli ka Valgas... kõik oli.. ja peretoas olid nagu hotellis,ámmakas oligi koguaeg kõrval ja toetav.. hmm nüüd panti kinni ..ja milleks?? Sellels et oleksime kõik nagu Leefu kanad kombinaadis? 2018 aastal??
Kas keegi on teinud statistikat, kui palju lapsi jääb sünnitusosakondade sulgemise tõttu tegemata ja sündimata? Iga sündiv laps toob oma elueaga riigile kasu üle miljoni euro (vaadake riigitulu.ee). Kas sellest sulgemisest tekib siis ikka riigile tulu või jääb seetõttu suur hulk tulu saamata?
pole siin statistikat ega majanduslikku mõtlemist, 11. juuli 2018 12:12
meie asjamehed,otsustajad on nagu kana takus. Valimised jälle tulemas,tarvis kibekähku end pildile upitada,et ka järgmisel neljal aastal oleks muretu elu.!(endil muidugi)
See meenutab juba aastat 1989. Siis ka vastuvõtu osakonnas oli selline vestlus: Ärge saatke neid enam siia! Kuhu ma nad teie arvates panema pean? Sain aru, et olen ülearune oma kohe sündiva lapsega. Noor inimene ei võtnud südamesse. Siiamaani näen selles situatsioonis ainult nalja. Õnneks poole tunni pärast vabanes koht, sest üks laps sündis ära. Ega Tartus teist kohta polnud võtta.
õnneks oli Tartus Toomemäel vabu kohti. Mis sest, et eelsünnituspalatis oli 6 hädalist, toibuispalatis lausa 8 kohta. Mõned olid ka koridoris raamipeal. Mind ei tahetud aga vastu võtta, kuna mul puudusid SUSSID! Seega võtke asja huumoriga, kulla rasedad, igaks juhuks vaadake oma kodulähedane põld üle, et kui asjaks läheb, siis oleks teada, kuhu minna....
70ndate alul, nädalajagu enne tähtaega, läksin Tartus sünnitusmaja kõrval olevasse haiglasse mehe tädi, kel oli midagi südamega, külastama. Linnapoolt minnes paraja kaldega tõus ja umbes muusikakooli hoone juures, vaatamata mu heale füüsisele, võttis jalad nõrgaks, kükitasin ja tundsin kuidas vesi jalasääri pidi voolas. Hea, et kamp tudengeid juhtus mööda minema, asjalikud noored, taipasid millega tegu, üks ajas mantli seljast, millest sai minu kanderaam ja kambaga viidi Toompea sünnitusmajja. Üks neist teadis öelda, et esimeses osakonnas polevat isegi koridori kuhugi enam sünnitajat panna ja tassiti mind korrus kõrgemale teise osakonda, asi läks isegi nii kiireks, et jõuti mult ainult mantel, saapad, sukkpüksid ja aluspüksid ära võtta, poisiklutil oli tulekuga nii kiire, et tuligi nädalajagu enne tähtaega ilmale sünnitustoa kušetil kleidisabale. Poleks olnud tudengikampa, siis ei teagi mis oleks võinud juhtuda, märtsi keskel ja lõunatundidel liikus seal rahvast ikka väga harva, vaevalt oleks ise hakkama saanud, aga kes teab. Ka teise lapsega sama, et esimeses osakonnas oli ruumipuudus (seda siis uues haiglas, Toompeal oli remont) ja mu teise lapsukese võtsid vastu sama ämmaemand ja arst
See juba mõnda aega nii - juulis on palju sünde. Eelmise aasta juulis sünnitasin üldkasutatavas duširuumis - kõik sünnitustoad olid hõivatud, vastuvõtus pikk järjekord ootamas. Kui laps tulema hakkab, siis enam kinni ei hoia!
Kordame üle eesti keele grammatika. Nimetav: Eesti Vabariik, omastav; Eesti Vabariigi, mitte vabariiki. Sinu rumal arvamuse NATO kohta jätan tähele panemata, sest pigem tuhat korda Ameerika, kui vene sõdurisaabas.
näh, isegi sünnitamise juures 12. juuli 2018 10:45
peab olema NATO ,troll,kirsa ….. aga läti odavat viina ei maksa unustada. Grammatikareeglid aitavad lapse turvaliselt ilmale ja puha !!! Viinarallid on imet teinud
Nt. Soomes ei saagi minna lihtsalt kohale haiglasse - alati tuleb enne helistada ja siis nad ütlevad, kas ja millal. Minul esmasünnitusel oligi olukord, kus lähipiirkonna haiglad olid täis ja öeldi, et nüüd saan valida kaugemate haiglate vahel. Tuhude vahe oli 6-7 min. Läksin siis 50 km kaugusele. Just sellepärast ei saa minna niisama kohale, et "igaks juhuks" inimesed tõelisi abivajajaid ootama ei jätaks. Ja ka seal haiglas, kuhu ma siis lõpuks sünnitama sain minna öeldi, et 7 sünnitajat, 3 sünnitustuba. Kui uurisin, et mis siis saab kui sünnitustoad ongi korraga täis. Öeldi, et siis sünnibki sünnituseelses palatis või kasvõi koridoris - ega laps ju kõhtu ei jää. See ongi elu.
Terve mõistusega inimesed kutsuksid niisuguses kriisiolukorras koheselt lisa arste- ämmaemandaid tööle, sest seda saab nimetada kriisiolukorraks, arenenud ühiskonnas.
..1-lapse puhul võid sõita 50km.kaugusele,aga ,kui sünnitad 2`st või 3`ndat last,siis võib juhtuda,et sünnitadki maantee ääres,sest süünitus algab kiiremini ,kui arvatagi oskad.
Mul läks 2. lapsega - no ehk 3 tundi alates hetkest, kui hommikul tuli limakork püksi. Jalutasin vanavanemate juurde, andsin oma vanema lapse neile üle, jalutasin Toomemäele, ja siis poolteise tunni pärast oli laps käes. Noh, natuke oli valu ja pingetunne, aga mitte midagi jubedat. Tahan öelda, et sünnitus on ALATI ettearvamatu. Ja tahaks et sel hetkel oleks ikkagi õppinud ämmaemand juures.
Kohti pensionäridele võib ju teha, aga kes nende eest maksma hakkab kui penss 350 ja pansionaat 1100. Lapsed laenudega nurka aetud ja nüüd on sellest ka veel vähe , sest tuntakse suurt muret ,miks õppivad noored ei taha enam laenu võtta.
Kui vaadata oma tutvusringkonda, siis on nii palju väiksed lapsi või rasedad, kel lapsed sündimas. Peres vähemalt 2-3 last. Statistika järgi sünnib aga väga vähe lapsi, neid oleks nagu käputäis. Kui juba sellise väikese sünnituste arvuga ei saada hakkama, kuidas siis toime tuldaks, kui pered otsustaksid, et võiks äkki 3. või 4. lapse ka saada? Sünnitusosakonnad on kinni pandud. Lasteaja ja koolikohtadega on mure. Miskit siin nagu ei klapi.
Lastetusmaks on ikka ja jälle mõnes päevalehes mõne meesarvamusliidri lemmikteema. Filosofeerida meeldib ja sunniga üritatakse iivet tõsta. Miskipärast ei tule nad sellepeale, et iive tõuseb siis, kui selleks on head tingimused.
Ärge siis märtsis valimistel unustage, kes neid pidureid haiglatele ning sellega ka personaalile tõmbavad. Arstid on ka ju inimesed. Ega nemadki üle oma varju ei sa hüpata.
oh jumal küll, see on tühi lootus. rahvas tormab jälle ummisjalau ja valib lartelli etteotsa suure rõõmuga, lastes end ära petta tobedatest lubadustest. rõõmustavad siis suure hurraaga kartelli võidu üle ja kui hall argipäev kohale jõuab, siis kukuvad jälle kiruma ja hädaldama. aga tulevad järgmised valimised peale, sedauhku siis europarlamendi omad, kuid kordub jälle vana muster -kartell valitakse jälle tagasi. ja see muster muudkui kordub nagu katkine grammofoniplaat. tiit madissonil oli õigus, kui ütles, et eesti rahvas on poliitilises mõttes täieliku haugimäluga.
Kui ma reformierakonna valitsemise ajal Tartu sünnitusmajja jõudsin, olid sünnitustoad samuti otsa lõppenud. Reformipartei oli see, kes alustas haiglate koondamist, lasteaia- ja koolikohtade kokkutõmbamist.
Aga kõige hullem on meedikute suhtumine, mis aastatega on kohutavaks läinud, sest neile meeldiks kui neid üldse ei tekitaks ja niisama tööl aga surnuks saaksid lüüa.
ma arvan, et sünnitaja on antud olukorda näinud ainult väga mustades värvides. Väga tundlik ja olematu valuläviga naine. Tänapäeval saab lapse isa juures olla, head valuvaigistavad rohud jne. Ikka tehakse sünnitusest mingi ekstreemne olukord ja sünnitaja on rahvuskangelane, kes vaatamata meedikute kurjusele sünnitab. Rohkem mõistmist ka sünnitajale ja teistega arvestamist.
minul on suuvärk selline otsene ja tõene, mis vastab täpselt tänapäeva noori w.i.f.i.s.i.d kirjeldama. Aga tundub, et sina oledki üks nende kategooriast kelle puhul eksisteerib 3 asja: nutitelefon, raha tuleb seinast ja külmkapiukse avamine.
Mina näiteks sünnitasin ühe lapse, 11. juuli 2018 10:21
eelsünnitajate toas ja teise peaaegu koridoris ,kuna olid ka kõik kohad täis , koridoris oli tookord 6 eelsünnitajat , keegi sinuga ei tegelenud seal , ainuke kes käis lohutamas ,oli sanitarineiu , silitas pead ja hoidis kätt , viimaselhetkel jõudsime sünnituslauale ... ja nüüd ,,kerjatakse ,, raha peresünnitustoa paremaks kohandamiseks !? milleks , kui saab ka eelsünnitajatetoas asi korda , nagu paljud tookord kogesid Tartu sünnitusmajas .
Mul oli sama seis, istusin pimedas koridoris kuna sünnitustoad olid täis, ainukese vahega,et keegi pead silitamas ei käinud. Kui asi kiireks läks siis hakati ahhetama ja jooksma, et kiirsünnitaja
Mis teha kui paberiliigutajatest ametnikke on liiga palju, ministeeriumid ja igasugu ametkonnad on rahvast täis. Aga reaalseid töötegijaid / korraldajaid / organiseerijaid ei jagu... Kui palju on igasuguseid mõttetuid osakondi, kus midagi ei tehta, et elu ja toimetulek oleks parem? Samas hea palgaga ametnik saab minna erahaiglasse ja ei puutu sellise olukorraga kokku. Oma mullis elades nad arvavad, et kõik ongi nii ilus ja roosiline.
Sama olukord oli Tartus aastal 1975. remondi tõttu oli sünnitusmaja kolinud Maarjamõisa. See päev oli lihtsalt hullumaja- lapsi sündis nagu oleks viimnepäev ja enam võimalusi poleks:)
See Eesti meditsiinis tavapärane, et abivajajad peavad abi päevade viisi ootama. Haiglasse kohale läinud patsiente sõimatakse ja visatakse välja. Arstide vastuvõtujärjekorrad on kuude pikkused.
Sünnitasin oma lapse 1991. aasta kevadel Pelgulinna sünnitusmajas (Eesti oli Nõukogude okupatsioonist vabanemas, vabadusetuuled ja-ootus kõigil põues tuksumas... Aga nii kohutavat kogemust ei soovi vaenlasele ka. Oli samuti palju sünnitajaid ja see, mis toimus enne, kui laps lõpuks kõigi jamade kiuste sündis, oli kirjeldamatu. Just see, kuidas eestlastest arstid käitusid ja mis sõnu nad kasutasid. Nende tegevu(setu)se pärast on näiteks minul kaks last, ja mitte rohkem. Arstid peaksid endale sügavalt silma vaatama.
Tõepoolest, Tartu sünnitusmajas 1988.a. samalaadne kogemus. Seepärast ka üks lapse ainult. Loodetavasti ikka tänapäeval neid väheseid naisi, kes sünnitavad, taibatakse paremini hoida!
Kindlasti leitakse nüüd jälle haiglapoolne õigustus ja süüdistatakse noort pere probleemi avalikukstamises. .Meil pole kunagi süüdi probleemide põhjustajad, vaid need, kes neist julgevad rääkida.
KOMMENTAARID (150)