„Vaatan, silmadel hakkas valus, aga taevas lendab ümara peaga tulenool. Selle taga tolkneb justkui sulgedest saba... pärastpoole seda enam näha ei olnud. Mingi kõu kõmises, ja veel... Nii mitu korda. Torm tõusis. Vesi hakkas jões loksuma – vajus vastu üht kallast, seejärel vastu teist. Hakkasin kartma.“ Nii kirjeldas evengi rahvusest Nikolai Kotšen 1908. aasta 30. juuni hommikul Siberis Podkamennaja Tunguska jõe läheduses kogetut folklorist Ivan Suvorovile.
Kotšen pidas taevavõlvil möllanud tulekera Agdõ-nimelise vaimu viha märgiks. Tõenäoliselt põhjustas vägeva plahvatuse hiiglaslik meteoor, kuid sündmust ümbritseb siiani salapära.
Tolle päeva hommikul umbes kella 7 ajal lendas üle Siberi taiga boliid – Maa atmosfääri sisenenud suure massiga meteoor, mida inimese silm näeb koguka tulekerana. Umbes viie kuni kümne kilomeetri kõrgusel see plahvatas ja tekitas tavatult kuuma tuuleiili ja lööklaine. Ka inimtühjas taigas viibinud üksikud põdrakasvatajad kirjeldavad sama, mida Nikolai Kotšen: taevas lendas hiigelvälk, puud hakkasid maha kukkuma ja süttisid.
Sisuturundus
36 KOMMENTAARI