Sirje Potisepp (ARNO SAAR)

Eesti toiduliidu juhataja Sirje Potisepa sõnul on toiduhinnad kindlal tõusukursil. Potisepp tõdeb, et valitsus ei adu maksude tõstmise tagajärgi, milleks on peaaegu kõige kallinemine.

“Vastab tõele, et toiduainete hinnad on viimastel kuudel ja viimase aastaga eriti tõusnud,” ütleb Sirje Potisepp “Vikerhommikus”. Ta meenutab, et ennustas juba  eelmisel aastal  hinnatõusu, mis täpselt nii ka juhtus.

“Mul ei ole tarbijatele positiivseid uudiseid. Olgem ausad, see mida uus valitsus maksukoormusega tegi...”

Tema sõnul peab ta toidusektori esindajana valitsuse suhtes kriitiline olema. “Ma näen väga selget tendentsi, kuidas see kuulus maksupakett, mille praegune valitsus kehtestas, järjest mõju hakkab avaldama,” ütleb Potisepp. 

Sirje Potisepp ütleb, et elektri-, gaasi- ja kütuseaktiisi mõjusid näeme juba täna. Lisaks logistika maksustamine – teekasutustasu, raskeveokimaks, mis mõjutavad kõiki teenuseid ja kaupasid. “Kõige rohkem paneb nördima see, et ministeeriumid ei ole isegi mõjuanalüüse teinud – kuidas see mõjutab inimeste elu, kuidas kaupade ja teenuste hindu,” ütleb Potisepp.

“Eestis on endiselt eluase ja toit inimeste sissetulekutest üle 40%,” nendib Potisepp ja lisab, et ühiskond ei ole praegu hinnatõusude vastu nii palju protestinud kui võiks või peaks, sest on majanduskasv, tööhõive on tipus ja palgad on kasvanud. Samas ei ole nii kõrged hinnad normaalsed.

Kuigi riik on lubanud, et suuremad elektritarbijad saavad toetust, on ka see komplitseeritud. Sirje Potisepp ütleb: “Kõige suurem toidutootja Eestis, ega isegi mitte terves Baltikumis, ei kvalifitseeru sellele.” See tähendab loomulikult ka tulevikus hinnatõuse.

“Minul liidu juhina on jäänud selline tunne, et joogisektor tahetakse Eestist täiesti minema pühkida ja Lätti üle viia,” ütleb Potisepp. Kui joogisektoris muutusi ei toimu, sisi on see sektor väga nutuses seisukorras. 

Toiduhindade mõjutajad on kaudsed maksud, mis alles hakkavad oma mõju avaldama.  "Meie ametnikud viivad meie ettevõtted sinnamaale, et me pole konkurentsis ei sise- ega välisturgudel. Importtootjad ainult ootavad, et me teeks rumalaid otsuseid."

Loomulikult on hindade mõjutaja ka palgasurve, mis firmadel lasub ja mille tõttu hindu kergitatakse, nendib Potisepp. 

Jaga artiklit

14 kommentaari

S
Stakan K. Butõlkin  /   13:54, 11. juuli 2018
Niisama lobisemise ning hädaldamise asemel võiks konkretseid arve esitada. Nt , et kui aktsiis tõusis õlle 6 senti liitri kohta siis müüjad keevitasid otsa 60 senti. Kütusehinnad olid ka 2014 nt samal tasemel nagu täna : mis olid toiduainete hinnad siis? Mida kõike luuletaja Potisepp välja ei mõtle, et aga saaks tänast valitsust halvas valguses näidata. Kallutatud oravarott ja ahnete väljamaiste kompradooride klaköör.
Juurika Jorss  /   08:59, 10. juuli 2018
Asi pole tootmises, vaid kaubanduses, kuna omal ajal nihutati millegipärast suuremad kauplejad välismaalaste kätte. Sellega kadus väiketootjatel (enamasti peaaegu mahedalt toodetud saaduste) realiseerimise võimalus peaaegu ära. Turgudel mikrokoguste müük ju ei tasu ära. Omal ajal EW-s ka ju enne põllumajandus ei arenenud hoogsalt kui Pätsi initsiatiivil vastu suurkaupmeeste tahtmist loodi Eesti Võieksport ja Eesti Lihaeksport riigi toetusel. Isegi vene ajal oli riiklik kokkuost ja väiketootmine konkureeris kolhoosidega üsna edukalt.

Päevatoimetaja

Triinu Laan
Telefon 51993733
Triinu.laan@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis