Riiklik matusetoetus kehtestati Eestis 2000. aastal ühekordse toetusena, mis oli ette nähtud matusekulude osaliseks kompenseerimiseks. Paraku kaotas selle 2009. aastal Reformierakonna kärpeplaan.

Matuse korraldamine on kulukas ka keskmise sissetulekuga inimestele. Möödapääsmatute kulutuste hulka kuuluvad haua kaevamine (alates 200 eurost), kirst (keskmiselt 110–325 eurot), meik, pesemine, riietamine ja sättimine (100 eurot), matuseauto (45 eurot) ja külmkambri ööpäevane tasu (10 eurot). Matuse juurde kuuluvad ka peielaud, kabeli rent ning palju muud. Keskmise viisaka ja väärika matuse hind jääb vahemikku 600–800 eurot. On ette tulnud olukordi, kus ootamatult suurt väljaminekut on püütud lahendada kiirlaenude võtmisega. Samuti on näiteid, kus omaksed mitmetes kohalikes omavalitsustes on rahapuuduse tõttu keeldunud matuseid korraldamast. Seetõttu olid valla- või linnavalitsused sunnitud erandkorras elanikke abistama, kuid ka neil puudus rahaline võimekus kõiki hädasolijaid toetada. Alates 2018. aastast eraldatakse kohalikele omavalitsustele vahendeid matuste korraldamisega seotud kulude katmiseks 3,9 miljoni euro ulatuses, et riigil oleks võimalik matuste korraldamist toetada keskmiselt 250 euroga.

Paraku on matusetoetuse eraldamisel kohalike omavalitsuste kaudu ilmnenud probleeme, millele on tähelepanu juhtinud õiguskantsler Ülle Madise. Õiguskantslerile on kirjutanud inimene, kes mattis oma ema, kuid ei saanud matusekulude katmiseks toetust üheltki kohalikult omavalitsuselt. Nimelt ei olnud tal õigust saada toetust Tallinnalt, kus ta ise elas, sest Tallinnas kehtiva määruse järgi makstakse toetust lahkunu elukoha järgi. Ta ei saanud toetust ka Pärnu linnalt, kus elas lahkunu, sest Pärnus kehtiva määruse järgi makstakse toetust matusekulusid kandnud inimese elukoha järgi. Nii jäigi kirja saatja bürokraatia hammasrataste vahele.

Nii on juhtunud põhjusel, et riigikogu pole kindlaks määranud, kellele ja mis tingimustel peavad kohalikud omavalitsused matusekulude kandmisel toetust maksma. Õiguskantsleri hinnangul ei pane seadus kohalikele omavalitsustele ka sõnaselgelt kohustust lähedase matnud inimest matusekulude kandmisel toetada. Riigi raha peab jõudma inimeseni ega tohi jääda toppama kohalikku omavalitsusse.

Jaga artiklit

5 kommentaari

N
Nojah,   /   10:50, 5. juuli 2018
krooni ajal eraldas vald abikaasa matusteks 1000 krooni, 250 krooni võeti tulumaks kohe maha, niiet 750 krooni siis.
  /   19:25, 4. juuli 2018
Väärikas matus 600-800 euro eest??? Ma korraldasin neli aastat tagasi ema matust, traditsiooniliselt, nii nagu lahkunu oleks tahtnud. Ei midagi erilist - ärasaatmine tavandimajast, lugeja, tavaline kirst (lahkunu ei soovinud tuhastamist), külmkambris hoidmine 4 päeva, laululehed, mustad lindid autodele, haua kaevamine, lihtne hauaplaat, transport surnuaiale 20 km, tavaline peielaud 20 inimesele. Ja kui kulud kokku arvutasin, siis sain ... ligi 2000 eurot!!! Ma ei arva, et riik peakski maksma selliseid matusekulusid, hea, kui väikegi toetus on, minu arvamuaseavaldus on pigem suunatud sellele, et 600- 800 euro eest pole võimalik väärikaid matuseid korraldada ja ei peaks seda meedias seda nii serveerima.

Päevatoimetaja

Telefon 51993733
online@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis