Eesti uudised

KAS TEADSID? Pensioni on võimalik suurendada!   (140)

Marvel Riik, 4. juuli 2018, 17:13
Foto: Alar Truu
Kui 2017. aastal oli keskmine vanaduspension 405 eurot, siis inimese tahtmisel võiks see number suuremgi olla. Tallinna ülikooli vanemteadur Lauri Leppiku sõnul võiksid pensioniealised kaaluda võimalust, et ehk on võimalik tööl käimist jätkata, et seeläbi lõppkokkuvõttes suuremat pensioni saada. „Kui ei ole hädavajadust minna pensionile õiges vanuses, siis on tõesti mõttekas penisonile minemine edasi lükata pool kuni kaks aastat,“ ütles Leppik.

Kui riigikogu võttis 2002. aastal vastu praegu kehtiva pensioniseaduse, lisati sellesse paragrahv, mis käsitleb edasilükatud vanaduspensioni. Selle järgi kasvatab inimene, kes otsustab pensionile jäämist edasi lükata, iga kuuga oma pensioni 0,9% võrra. Kui 2017. aastal oli keskmine pension 405 eurot ning inimene otsustaks pensionile jäämise kaks aastat edasi lükata, hakkaks ta hiljem saama 87 võrra rohkem pensioni. „Sisuliselt maksab riik lisapensioni neile, kes on aktiivsed ja pikaealised inimesed,“ rääkis Leppik.

Kuigi kõik paistab ilus, on pensioni edasilükkajaid suhteliselt vähe. Eelmisel aastal oli neid inimesi kõigest 4% jagu ehk 2491. Leppik toob selle põhjuseks mitu asjaolu. „Inimesed hindavad raha kohest väärtust kõrgemalt: parem varblane peos kui tuvi katusel.“

Tallinna ülikooli vanemteadur Lauri Leppik. Foto: Tiit Blaat / Ekspress Meedia.

Samas ei pruugi inimesel olla lihtsalt võimalik pensioni edasi lükata, sest pole tööd või ei võimalda seda muud asjaolud. „Kindlasti on teatud määramatus ka selles osas, kui kaua me elame pärast pensionile jäämist. Seda ei tea keegi. Kui me teaksime, siis me oskaksime ka ratsionaalselt planeerida,“ lisas Tallinna ülikooli vanemteadur.

Üks asi, millele kriitikud tähelepanu juhivad, on tasuvusaeg. Kui pension lükatakse edasi, jäävad inimestele tühjad pihud. Praegu algab pensioniiga 63 ja poole aasta pealt, ehk pensionile saavad jääda need, kes on sündinud 1955. Võttes arvesse eestlase keskmise eluea, mis on statistikaameti 2017. aasta andmete järgi 77 aastat, tasub Leppiku hinnangul siiski pensionit edasi lükata. Muideks, praegu saavadki pensioni edasilükkamist kasutada need, kelle sünniaasta on 1955, ehk pole veel pensionile jäänud.

„Ajutiselt tuleb pensionist loobuda, et hiljem seda rohkem hakata saama. Nüüd on küsimus selles, kas see siis tasub ennast ära või mitte? Lihtne arvutus näitab seda, et juhul kui inimene elab pärast pensionile minekut vähem kui üheksa aastat, siis tal ei tasunud [kaheaastane] edasilükkamine ära. Aga kui ta elab rohkem kui üheksa aastat pärast pensionile minemist, siis tal praeguste koefitsientide järgi ikkagi tasub seda teha,“ selgitas Leppik.

5. aprillil kiitis valitsus heaks pensionireformi eelnõu, millega muudetakse pension alates 2021. aastast paindlikumaks. Sellega muudetakse pensioni arvutamise valemit ning seotakse pensioniiga alates 2027. aastast keskmise oodatava elueaga.

Sotsiaalministeeriumi pressiesindaja Oskar Lepiku sõnul säilib pensioni edasilükkamise võimalus ning sellega kaasnev pensioni kasv. „Pensioni saamisesse lisatakse paindlikkust – see tähendab, et pensioni võib ka peatada või võtta välja pool pensionist (mida kehtivas süsteemis ei ole). Seejuures tuleb tagada aktuaarne neutraalsus – ehk olenemata pensionile minemise ajast või sellest, kui suur osa pensionit korraga välja võetakse, on kogu inimese poolt saadav pensionivara sama suur,“ ütles Lepik, kelle sõnul otsustas riigikogu, et iga edasilükatud kuu eest suureneb pension 0,9% võrra, sest see soodustab inimeste pikemaaegset töötamist.

140 KOMMENTAARI

l
lollide maa 6. juuli 2018, 10:45
Miks toodetakse inimestele kahjulikke seadusi,kas sellepärast ,et riigil raha rohkem alles jääks.
Mida tehakse aga selle 2 aasta jooksul riigi al...
(loe edasi)
i
inimkonnale 5. juuli 2018, 19:10
Kogusaeg rääkitakse,et pole raha! Odava tööga ei teeni suurt midagi,hea kui hing sisse jääb!
Pange poliitikud miinimipalga eest tööle ja vaatake kui kiiresti asjad muutuma hakkavad!
Loe kõiki (140)

TOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee