Eesti uudised

Vikipeedia pandi kinni: kuidas mõjutab autoriõiguse direktiiv internetikasutajat (13)

Erko Olumets, 4. juuli 2018, 21:11
Pilt on illustratiivne Dado Ruvic Reuters/Scanpix
4. juuni varahommikul sulgesid Eesti vikipedistid eestikeelse Vikipeedia kuni Europarlamendi hääletuseni 5. juulil, et tuua autoriõiguse direktiiv Eesti avalikkuse pilgu alla. 

Wikimedia Eesti juhatuse liige Eva Lepik hoiatab, et kui Euroopa Liidu direktiiv autoriõiguste kohta digitaalsel ühtsel turul peaks jõustuma, võib see piirata ka tavakasutaja õiguseid. 

Samal teemal

"Tavakasutajale kõige otsesem mõju on artiklil 13, mis kohustab internetis kasutajate üleslaaditava sisu majutajaid kontrollima, ega see autoriõigust riku. Siiani on niisugused filtrid vabatahtlikud, väga kitsa kasutusalaga ja needki annavad alatasa vigaseid tulemusi," ütleb Lepik. "Kuna autoriõigus on universaalne ja kaitseb kõikvõimalikke teoseid, peaks Youtube, Instagram, Facebook jts teoreetiliselt kontrollima ka, ega fotol või filmis ei loeta näiteks autoriõigusega kaitstud luuletust või ei näidata maja sisekujundust ilma autori loata - aga see käib tänapäeva tehnikal üle jõu."

"Trahvide vältimiseks ei jää neil üle muud, kui rakendada võimalikult karme automaatfiltreid, mis eksivad pigem liigse keelamise kui lubamise poole."

"Ühtlasi annab suuremahuline automaatne filtreerimine hea võimaluse juba nüüdki aktiivselt tegutsevatele autoriõigustrollidele: kui sulle ei meeldi konkurent äris või poliitikas, tee avaldus, et sinu autoriõigust on rikutud, ning läheb hea tükk aega, enne kui ta saab robotile tõestatud, et pole kaamel."

"Artikkel 11 mõju võib samuti tavakasutajale kiiresti märgatavaks muutuda," selgitab Lepik, "sellega tahetakse kehtestada nn lingimaks ehk anda meediafirmadele õigus nende avaldatu eest raha küsida ka juhtudel, kus siiani pidi avaldajal selleks olema eraldi volitus autorilt."

"Teoorias on lingimaksu sihtmärgiks eelkõige Google ja Facebook," nendib Lepik, "praktikas on Saksamaa ja Hispaania seda juba katsetanud ning läbi kukkunud."

"Meile teadaolevalt on direktiivi vastu nii erinevad kujud kui Kaja Kallas, Urmas Paet ja Yana Toom, Marju Lauristin ja Ivari Padar. Indrek Tarand ei suuda veel otsustada ja Tunne Kelam loodab mingil veidral põhjusel, et tsensuur on ainus vahend libauudiste vastu. Eks valijad võivad neid õigete otsuste langetamisel toetada."

Europarlamendi saadik Ivari Padari pole direktiivi vastuvõtmise poolt. Saadiku nõunik teatas täna Õhtulehele, et artiklite 11 ja 13 praegune sõnastus häiriks sõnavabadust, teabe levimise kiirust ja loomingulist vabadust. "Ivari Padar arvab, et antud ettepaneku hetkeline sõnastus ei loo sobivat tasakaalu loova tööstuse õiglases tasustamises ning internetis seni lubatud väljendusvabaduse vahel," kirjutab Ivari Padari nõunik Luca Olumets Õhtulehele, "seepärast tuleks antud tekst tagasi lükata, kasutades seda autoriõiguste direktiivi edasiarendamise aluseks, et leida õiglane tasakaal kirjastajate ja loomingulise tööstuse tasustamise ja internetivabaduse vahel."

13 KOMMENTAARI

a
Autor 5. juuli 2018, 12:44
Miks nii ühekülgne seadus? Autoreid on ju palju, insener projekteerib tee või arhitekt maja, kas nad saavad pidevalt tehtud endise töö eest raha, nagu näiteks muusika autorid? Jne.
k
Kas 5. juuli 2018, 01:04
Kas wikipedia sulgejad küsisid selleks ka nõusolekut kõigilt autoritelt kes sinna oma aega ja vaeva panustanud. Sellise sulgemisega näidatakse, et ei olda eriti usaldusväärne teenus.
Loe kõiki (13)

Põnevat ja kasulikku

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee