Elu

Gerda Kordemets teeb uusversiooni filmist „Mehed ei nuta“: tundub, et 50 aastaga pole midagi muutunud (100)

Liisa Mugra, 16. juuli 2018, 09:45
Pealkiri “Mehed ei nuta” on stsenaristi ja režissööri Gerda Kordemetsa meelest väga tabav. “Filmis on mehed tegelikult ju üsna hädas, ja tol ajal ei olnud neil kombeks nutta. Nüüd aga räägitakse, et mehed võivad ja lausa peaksidki seda tegema.” Daisy Lappard/Naisteleht
Legendaarne film “Mehed ei nuta” saab uue versiooni, mis läheb võttesse režissöör Gerda Kordemetsa käe all ja kus teevad kaasa praeguse põlvkonna parimad komöödianäitlejad. Kordemetsa sõnul on filmi sisu tänapäeval võib olla isegi aktuaalsem kui toona. “Oleme pannud oma filmile tööpealkirja “Mehed ei nuta juba 50 aastat”, millega tahame meeles hoida, et selle ajaga pole tegelikult midagi muutunud.”

 1969. aastal valminud Eesti kultusfilm “Mehed ei nuta” on siiani ajaproovile vastu pidanud. Film räägib unetutest, kes lähevad looduskaunile ja vaiksele saarele ravile ja satuvad seal raviasutusse, mis polegi tegelikult korralik raviasutus. “Ma julgen öelda, et unetus on tänapäeval palju suurem ja tõsisem probleem,” toob Gerda Kordemets paralleeli filmi ja praegusega – mitte kunagi varem pole unetus olnud suurem meditsiiniline probleem kui nüüd. See on 21. sajandi moehaiguse, depressiooni oluline sümptom. Ja samas ei ole kunagi varem kasutatud nii palju alternatiivravi meetodeid (kristallid, paastulaagrid, tšakrate avamine, kongi-, soola- ja püramiidiravi, meditatsioon, hingamine jne, jne) kõige eripalgelistes raviasutustes, mis on kõige eraldatumates ja kummalisemates paikades. “Praegu on tohutult kõikvõimalikke alternatiivseid veidraid ravimeetodeid. Inimesed käivad paastulaagrites ja mässavad kristallidega. Kuni selleni välja, et tänavu kevadel sai üks mees kuulsaks tšakrate avamisega,” naerab Kordemets.

Pealkiri “Mehed ei nuta” on stsenaristi ja režissööri Gerda Kordemetsa meelest väga tabav. “Filmis on mehed tegelikult ju üsna hädas, ja tol ajal ei olnud neil kombeks nutta. Nüüd aga räägitakse, et mehed võivad ja lausa peaksidki seda tegema.” Daisy Lappard/Naisteleht

Samal teemal

Aktuaalsust pole kaotanud ka Sulev Nõmmiku kehastatud Professori filmi lõpus öeldud sõnad: “Alustuseks tuleb muuta rannajoont.” „Elan suviti Lääne-Eestis mere ääres ning see rannajoone muutmine ja ligipääsu võimaldamine on tohutult oluline. Tundub, et see kõik on tänapäeval aktuaalsem kui toona. Siis pööras nõukogude võim jõgesid ümber ja muutis rannajoont. Nüüd teeb seda meie enda ahnus ja hoolimatus,” lausub Kordemets.
Idee uus film teha ei tulnud otseselt temalt. “Pillasin ühes vestluses üsna mõtlematult, et võiks teha teatrilavastuse filmi ainetel, sest tänavu möödub 50 aastat legendaarse linateose võtetest. Tuli välja, et ka Apollo suuromanik Ivar Vendelin on seda mõtet veeretanud, et film võiks uue kuue saada. Saime kokku ja nii see läks,” räägib Kordemets, kelle ülesanne on Sulev Nõmmiku ja Enn Vetemaa kirjutatud loo põhjal kirjutada uue filmi stsenaarium. Kordemetsal on Nõmmikuga veel üks side. “Kirjutasin 2011. aastal koos Anne Tuulinguga temast raamatu “Sulev Nõmmik: “Kui näeme, siis teretame!”“. Ja sellest peale on mul tema looming väga hinges.”
Filmiks on praegu õige aeg seetõttugi, et meie koomikuteread olid pikki aastaid üsna hõredad, kuid nüüd korraga on tulnud peale terve plejaad naljamehi, kellest saaks kokku panna uue värvika “Mehed ei nuta” näitetrupi. Ja tänu stand-up'i ajastule on palju noori koomikuid, kellega saab seda teha. „Samas tahame filmiga juhatada noore põlvkonna nende näitlejate juurde, kelle austajad meie oleme,” ütleb Kordemets.
Apollo Film Productions toob kultusfilmi uusversiooni ekraanile järgmisel aastal.

100 KOMMENTAARI

k
Krisss 11. august 2018, 21:04
Mis see "kongiravi" on? :'-D
k
Kaie 17. juuli 2018, 15:51
Sellle filmi vajaduslik idee sai toona alguse kindlustusvõtjatest ja kajastas toonaseid probleeme. Need inimesed ja asutused olid kõik meie kunded. Ki...
(loe edasi)
Loe kõiki (100)

Põnevat ja kasulikku

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee