Äsja ilmunud statistikablogi sissekanne toob välja igati õiged faktid sündide arvu ja sünnitusea tõusu kohta Eestis. Küll aga on jäetud esitamata andmete mõistmiseks vajalik kontekst, mistõttu jõutakse täiesti väärate järeldusteni, kirjutab MTÜ Eesti Sündimusuuringud juhataja Lea Danilson-Järg. 

Esimene laps sünnib perre tõepoolest üha hiljem. Siiski on asjatu väita, et varasem sünnitamine võiks suurendada rahvaarvu. Tegu on selgelt ebarealistliku ootusega, arvestades, et sünnitusiga kasvab kõikjal arenenud riikides. Sama hästi võiks öelda, et kui meil oleks piisavalt pikk redel, siis võiks ronida kuu peale.

Oluline on teada, et Eestis on nii esmasünnitusiga kui ka keskmine sünnitusiga madalamad kui kõrgeima sündimusega Euroopa riikides. Nii võiks ju isegi väita, et hoopis sünnitusea kasv suurendaks sündimust, aga ka see poleks päris õige. Esmasünnitusiga ja keskmist sünnitusiga mõjutavad erinevad faktorid. Keskmist sünnitusiga tõstab see, kui pered on suuremad ja sünnib rohkem kolmandaid ning järgnevaid lapsi, kes sünnivadki hilisemas vanuses. Sel juhul tähendab kõrgem sünnitajate keskmine vanus ka kõrgemat sündimust. Siiski võib ka teisiti olla. Kui esmasünnitusvanus ja ka keskmine sünnitusiga on ühtviisi kõrged või madalad, siis võib see tähendada hoopis madalat sündimust, kuna pered on väikesed ja enamasti piirdutaksegi ühe või kahe lapsega. 

Arvestades, et tänapäeval õpivad inimesed kauem ja sooline lõhe kõrghariduses on kaldunud meeste poolelt naiste poole, oleks ebaloogiline oodata esmasünnitusea langemist või isegi püsimist tänasel tasemel. Nagu uuemad analüüsid näitavad, pole esimese lapse mõni aasta hilisemaks nihkumist mõtet karta. Hiljutisest uurimusest selgus, et kõrgharidusega paaridel on keskmiselt kõige rohkem lapsi - nad saavad lapsed hiljem, aga samas väiksemate vahedega ning jõuavad sagedamini ka kolmanda ning järgnevate lasteni.*

Teiste Euroopa riikide kogemus näitab, et Eesti naiste esmasünnitusiga on kaugel sellest piirist, kus see võib sündimust ja seeläbi rahvaarvu negatiivselt mõjutada. On ainult tervitatav, et Eesti naised saavad üha haritumaks, isegi kui nad sünnitavad seetõttu veidi hiljem. Küll aga tuleks tähelepanu pöörata sellele, et sooline hariduslõhe liiga suureks ei rebeneks ja meie peredel oleks head võimalused enam kui kahelapseliseks kasvada.

_______________________

* Allikas: Nitsche, N., Matysiak, A., Van Bavel, J. et al. Partners’ Educational Pairings and Fertility Across Europe. Demography (2018). https://doi.org/10.1007/s13524-018-0681-8

Jaga artiklit

7 kommentaari

M
mul on  /   03:31, 4. juuli 2018
oma teooria migratsiooni tingimuses inimesed ei taha lapsi ja kui migratsiooni pole siis pole rahvaarv ka probleem

Päevatoimetaja

Gerly Mägi
Telefon 51993733
gerly.magi@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis