Eesti uudised

Riik on mures: üliõpilased ei taha õppelaenu võtta (55)

Toimetas Sille Võsaste, 3. juuli 2018, 12:45
Haridus- ja Teadusministeeriumi hinnangul võiks õppelaenu võtmise atraktiivsemaks muuta.  Aldo Luud
Õppelaenu võtjaid on kümne aastaga mitmekordselt vähenenud. Kui praegu võtab õppelaenu 3700 inimest, siis kümme aastat tagasi tegid seda 27 000 inimest, vahendab Vikerraadio. 

2. juulil Vikerraadio eetris rääkinud haridus- ja teadusministeeriumi kõrghariduse osakonna peaekspert Allan Padar väljendas soovi õppelaenu taas populaarseks muuta. Kuigi põhjuseid, miks õppelaenu vähem võetakse, on Allan Padari sõnul hästi palju, ütleb ta: “Õppelaen on teatud grupile õppuritest siiski oluline.”

Samal teemal

Suureks põhjuseks laenuvõtjate vähenemisel peab Padar 2012. aastal tehtud muudatusi kõrghariduses. Samuti mängib tema sõnul rolli üldine majandusolukorra paranemine ja vanemate tugi, mida tudengid võibolla senisest enam saavad. Padar lisab ka: “Pärast majanduskriisi suhtuvad üliõpilased laenu võtmisesse palju tõsisemalt, ega taha ennast sellisel moel kohustustega siduda.”

Kes siis üldse peaks, võiks või tahaks õppelaenu võtta? Padari sõnul on õppelaen teatud grupile õppuritest siiski oluline. Näiteks on õppetasu osakoormuses ja erakõrgkoolides õppivatel üliõpilastel. Ka välismaale õppima minejatel on võimalik õppelaenu võtta, et oma kulusid katta. Majanduslikult raskemas olukorras olevate üliõpilaste kohta ütleb Padar: “Neile on kindlasti õppelaen abiks. Just neid me peamegi toetama, et nende kõrghariduse omandamine ei katkeks rahalistel põhjustel.”

Õppelaenu intressimäär on 5% aastas, Padari sõnul on just see praeguse laenusüsteemi üks kitsaskohti. Koostöös rahandusministeeriumi ja krediidiasutustega, kes neid laene väljastavad, hakatakse arutama võimalikke viise intressi muutmiseks.

Kui praegu peab õppelaenu tagasi maksmist alustama aasta pärast õpingute lõppu, tõdeb Padar, et uuringute kohaselt leiab umbes 10% tudengitest töö alles rohkem kui aasta pärast õpinguid. 7-10% ülikooli lõpetanutest leiavad töö pool aastat kuni aasta pärast õpinguid. Padari sõnul plaanitakse seda aega pikendada, et anda üliõpilastele rohkem n-ö stardiruumi kooli lõpetamise ja tööle minemise vahel.

Seni on laenu saamiseks vajalik vähemalt kaks piisava sissetulekuga käendajat või kinnisvaratagatis. Kuna see on Padari sõnul laenu taotlemisel üliõpilaste üks suurimaid muresid, kavatsetakse ka seda muuta. Tulevikus võib piisata vähemalt ühest käendajast.

“Kuna riigi eesmärk on võimaldada ligipääsu kõrgharidusele, siis just seda eesmärki õppelaen täidabki,” räägib Padar. Praegu arutusele tulevad muudatused saavad tema sõnul reaalsuseks mitte varem kui 2019/2020. õppeaasta alguses.

55 KOMMENTAARI

m
Mrs Cynthia Corvin 2. november 2018, 12:24
Minu nimi on.Mrs Cynthia Corvin. Ma elan Ukrainas, ma olen täna õnnelik naine? Ma pean seda aega kasutama, et kõigile inimestele öelda, kuidas ma sain...
(loe edasi)
r
raudmees 4. juuli 2018, 22:04
Eestil pole vaja ei insenere arste ega õpetajaid Üliõpilased ei võta laenu sest see on irvitamine mitte abi Käiakse tõõl kuni nõrkemiseni Ja siis hõiskab keegi Sults et meil on tasuta haridus Kuni meil istuvad riigikogus Sultsid oleme varsti ummikus
Loe kõiki (55)

Põnevat ja kasulikku

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee