Haridus- ja Teadusministeeriumi hinnangul võiks õppelaenu võtmise atraktiivsemaks muuta. (Aldo Luud)

Õppelaenu võtjaid on kümne aastaga mitmekordselt vähenenud. Kui praegu võtab õppelaenu 3700 inimest, siis kümme aastat tagasi tegid seda 27 000 inimest, vahendab Vikerraadio. 

2. juulil Vikerraadio eetris rääkinud haridus- ja teadusministeeriumi kõrghariduse osakonna peaekspert Allan Padar väljendas soovi õppelaenu taas populaarseks muuta. Kuigi põhjuseid, miks õppelaenu vähem võetakse, on Allan Padari sõnul hästi palju, ütleb ta: “Õppelaen on teatud grupile õppuritest siiski oluline.”

Suureks põhjuseks laenuvõtjate vähenemisel peab Padar 2012. aastal tehtud muudatusi kõrghariduses. Samuti mängib tema sõnul rolli üldine majandusolukorra paranemine ja vanemate tugi, mida tudengid võibolla senisest enam saavad. Padar lisab ka: “Pärast majanduskriisi suhtuvad üliõpilased laenu võtmisesse palju tõsisemalt, ega taha ennast sellisel moel kohustustega siduda.”

Kes siis üldse peaks, võiks või tahaks õppelaenu võtta? Padari sõnul on õppelaen teatud grupile õppuritest siiski oluline. Näiteks on õppetasu osakoormuses ja erakõrgkoolides õppivatel üliõpilastel. Ka välismaale õppima minejatel on võimalik õppelaenu võtta, et oma kulusid katta. Majanduslikult raskemas olukorras olevate üliõpilaste kohta ütleb Padar: “Neile on kindlasti õppelaen abiks. Just neid me peamegi toetama, et nende kõrghariduse omandamine ei katkeks rahalistel põhjustel.”

Õppelaenu intressimäär on 5% aastas, Padari sõnul on just see praeguse laenusüsteemi üks kitsaskohti. Koostöös rahandusministeeriumi ja krediidiasutustega, kes neid laene väljastavad, hakatakse arutama võimalikke viise intressi muutmiseks.

Kui praegu peab õppelaenu tagasi maksmist alustama aasta pärast õpingute lõppu, tõdeb Padar, et uuringute kohaselt leiab umbes 10% tudengitest töö alles rohkem kui aasta pärast õpinguid. 7-10% ülikooli lõpetanutest leiavad töö pool aastat kuni aasta pärast õpinguid. Padari sõnul plaanitakse seda aega pikendada, et anda üliõpilastele rohkem n-ö stardiruumi kooli lõpetamise ja tööle minemise vahel.

Seni on laenu saamiseks vajalik vähemalt kaks piisava sissetulekuga käendajat või kinnisvaratagatis. Kuna see on Padari sõnul laenu taotlemisel üliõpilaste üks suurimaid muresid, kavatsetakse ka seda muuta. Tulevikus võib piisata vähemalt ühest käendajast.

“Kuna riigi eesmärk on võimaldada ligipääsu kõrgharidusele, siis just seda eesmärki õppelaen täidabki,” räägib Padar. Praegu arutusele tulevad muudatused saavad tema sõnul reaalsuseks mitte varem kui 2019/2020. õppeaasta alguses.

Jaga artiklit

53 kommentaari

R
raudmees  /   22:04, 4. juuli 2018
Eestil pole vaja ei insenere arste ega õpetajaid Üliõpilased ei võta laenu sest see on irvitamine mitte abi Käiakse tõõl kuni nõrkemiseni Ja siis hõiskab keegi Sults et meil on tasuta haridus Kuni meil istuvad riigikogus Sultsid oleme varsti ummikus
M
Marika  /   16:04, 4. juuli 2018
Ja mis on antud loo moraal?Kui mitte keegi eesti kodanikest ,laene, pankadest , enam ei võtaks,siiks jääks raha eesti riigil alles ja võib olla oleks eestlastel, ka siis, oma pank,näiteks Hoiupank.Aga,meil seda ju ei ole.Kõik puha ,välismaalaste käes!Tehnikaülikool, puha, musti täi?!No,ju ,siis ,peame, Aafrikat, inseneridega varustama ja ilmselt Eesti riik selle õppemaksu ka tasub,rahad, selleks, tulevad Euroopa liidult.Ise, me seda, Euroopa liitu tahtsime,nüüd nopime ,,vilju" ja meie lapsed hakkavad Euroopa liidult laenatud raha tagasi maksma juhul,kui sõda enne peale ei tule.Aafiklastelt saame puuvilju,näiteks,banaane.Ajalooliselt on aafriklased ,samuti orjad olnud,nagu,eestlasedki.Meie maalt on palju võõrrahvast läbi käinud ja sõdu peetud.Lugege,muistsest vabadusvõitlusest, Ümera lahingust või Madisepäevast.Oleme olnud saksa mõisnike pärisorjad,talurahvas,kelle elu möödus aastaegade vaheldumise ja mõisnike taktikepi järgi.Liivi sõja järel olime Rootsi võimu all,siis tuli,Põhjasõda ja saime Venemaa omaks.Pärast 600 aastat kestnud orjapõlve,1816 aastal Liivimaal vabastab Vene tsaar meid pärisorjusest,saame endale perekonna-ehk priinimed.Kui 1 maailmasõda kingib meile vabaduse,siis 2 maailmasõda võtab selle meilt jälle ära.Eestist saab sõdade tallermaa,miilest käivad oma võõraste vägedega üle nii Stalin kui Hitler.Eestlasi sunnitakse sõdima võõrastes vägedes,meid küüditatakse,vangistatakse ja hukatakse.Paljud põgenevad.Järgmised 50 aastat tuli elada Moskva taktikepi järgi.Nõukogude võim tegi kõik,et mälestus vabast eestist,inimeste peast pühkida.Sinimustvalgest sai keelatud sümbol,Vabadussõja mälestusmärgid lasti igaks juhuks õhku,eesti ajast jutustavad raamatud pandi luku taha.Samal ajal tuli kuidagi elada ja elati ka.Eesti Vabariigi iseseisvus taastati 20.augustil 1991 aastal.Kuidas ,elu eestis edasi läheb,eks,seda,näitab aeg.Oo,Eestimaa,oo sünnimaa,kuni su küla veel elab,elad sina ka!

Päevatoimetaja

Gerly Mägi
Telefon 51993733
gerly.magi@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis