Eesti uudised

Uus andmekaitsemäärus ajas telefonid punaseks (7)

Reti Jõerand, 2. juuli 2018, 16:54
Andmekaitse Inspektsiooni peadirektor Viljar Peep Foto: Robin Roots
„Taevas maa peale ei kukkunud, kuid segadust on üksjagu,“ tutvustab Andmekaitse Inspektsiooni peadirektor Viljar Peep isikuandmete kaitse uuest üldmäärusest tulenevat olukorda.

Andmekaitse Inspektsiooni nõuandetelefoni kõnede arv aasta algusest  kahekordistus võrreldes eelmise aastal sama perioodiga, peamised küsimused olid seotud  Euroopa Liidu isikuandmete kaitse ja üldmääruse jõustumisega.

Samal teemal

„Tervelt 84% kõigist 1566 infoliinile laekunud kõnedest olid seotud küsimustega isikuandmete kaitse ja üldmääruse kohta. Otseselt üldmääruse kohta küsiti 580 kõnes,“ märkis inspektsiooni koostöödirektor Maarja Kirss.

Asutuste ja ettevõtete esindajad on pöördunud kõige rohkem inspektsiooni poole seoses andmekaitsespetsialisti määramisega (181 kõnet). „Andmetöötlejatel on tekkinud  küsimused, mis puudutavad nende uusi kohustusi. Küsimused on tekkinud ka uuringute läbiviimise kohta ja nõusolekuvormide uuendamisel,“ räägib Peep ja lisab, et segadust on palju.

Teine pool helistajatest on enamasti eraisikud, kelle andmeid töödeldakse. „Nende puhul esines kõige rohkem töösuhetega seotuid küsimusi (141 kõnet). Näiteks kui palju võib tööandja inimest jälgida ja kontrollida, kas kaamerad töökohal on lubatud või kas nimeline e-posti aadress tuleb kinni panna peale töösuhte lõppu,“ toob Peep välja ja lisab, et nende puhul ebaselgust ei peaks olema, sest reeglid jäid samaks.

Püsiv teema on ka andmete (nimi, isikukood, foto vms) avalikustamine internetis ja meedias, mille kohta tehti 103 kõnet. Samuti tehti 73 kõnet salvestusseadmete kasutamise kohta, põhiliselt küsiti kaamerate kasutamise lubatavuse kohta avalikes kohtades ja eramajadel.

Võlgnevustega seotud probleemidega pöörduti infoliinile kõige vähem (38 kõnet) ja sel juhul küsiti enim inkasso ja kohtutäiturite poolt võlaandmete avaldamise kohta. (nt kas inkasso võib tööandjat teavitada võlgnevusest).

Peep lisab, et andmekaitse seaduse rikkumine toob endaga kaasa karistuse. „Kui rikkumine on väike, siis me tavaliselt piirdume hoiatusega, lähemalt asja uurimata. On võimalik määrata ka sunniraha või ettekirjutus, kuhu saab panna ka sunniraha hoiatuse. Kui seda ei arvestada, siis saadame selle kohtutäiturile. Kuid kui rikkumine on suur ja raske, siis on tegu juba väärteoga. See puudutab ka ametnikke, meedikuid ja politseinikke, kes väärkasutavad oma ametialast juurdepääsuõigust.“

1. jaanuarist kuni 30. juunini helistati Andmekaitse Inspektsiooni infoliinile 1566 korda. Eelmine aasta samal perioodil tehti 777 kõnet.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee