Kuhu minna - mida teha | Sisuturundus

Floating – hõlju soolavees ning leevenda pingeid!  

Floating.ee, 2. juuli 2018, 12:19
 
„Floating? Hõljumine? Leiab see aset õhus? Mida ta küll endast kujutab?“ Just sellised mõtted olid mu peas, kui mulle pakuti taolist põnevat kogemust nagu floating.

Floatingut saab katsetada Tallinna kesklinnas aadressil Süda 12. Ruumid asuvad keldrikorrusel ja kui esialgu kergitan hämarasse ruumi astudes kulmu, siis peagi mõistan. Hämar ruum on selleks, et klient tunneks end võimalikult omaette ja kaugel ilma kisast-kärast.

Mina lähen floatingusse pärastlõunal, kuid tegelikult on seda sobilik harrastada igal ajal. Peamiselt käiakse siiski pärast tööpäeva, sest siis on meeled väsinud ja märksa lihtsam minna iseenda sisse. Siiski on ka neid, kes eelistavad floatida hommikul, et saada tulevaks päevaks energialaeng.

Floatingukapsel meenutab välimuselt solaariumiaparaati. Seistes kapsli kõrval tungib ninna omapärast soolalõhna. Ja seda soola pole vees vähe – lausa 350 kilogrammi.

Mulle selgitatakse floatingu protseduuri: kõigepealt tuleb käia pesus (dušikabiin on kapsli kõrval), siis kustutada laelambid, pugeda kapslisse sisse, tõmmata kinni ülemine luuk, seejärel uks ning viimaks kustutada ära ka sisemine tuli.

See kõik võib esimese hetkega tunduda veidi hirmutav, kuid tegelikult pole karta vaja. Näiteks kapsliuks avaneb ülimalt kergelt, nii et kinni jäämist pole põhjust karta. Kellele ei meeldi aga mõte pimedas kapslis olemisest, võib jätta sisemise tule põlema.

Floatingut saab teha erineva pikkusega – 60, 75 ja 90 minutit. Mina valin 60-minutilise floatimise ning just see ongi kõige sagedam algajate hulgas. Seanss algab rahustava muusikaga. Pärast viit minutit muusika lakkab ja saabub vaikus.

Olen soojas soolavees pikali (õige on magamisasend, aga kuidas täpselt on mugavaim, peab igaüks ise otsustama) ja hakkan itsitama. Mida ma siin teen? Kas see veidi kummaline ei ole?

Kümnekonna minuti pärast unustan ma skeptilisuse. Hea on olla. Nagu hõljuks kusagil soojal maal merevees. Muresid ei ole ja elu on ilus. Just seda peetaksegi floatimise heaks küljeks – ta aitab stressirohkes maailmas rahuneda ja leida aega iseendale.

Floatingu positiivset toimet on tõestatud ka teaduslikult. Üle saja ülikooli ja meditsiinilise uurimistööga tegeleva asutuse, mitmed sporditeadusega tegelevad üksused ja vähemalt kaks rahvuslikku spordiinstituuti teevad üle maailma floating RESTiga tööd. Floatingu mõjusid on teaduslikult uuritud juba sellest ajast saati, kui esimene floatingu vann üle 40 aasta tagasi valmistati.

Floatida tasub mitu korda kuus

Lõpuks hõljun juba poolunes. Äkki isegi jään hetkeks magama? Seda, et inimene seal soolavees magama jäädes ära upuks, ei pea kartma. Soolasisaldus on niivõrd suur, et põhja ei vaju ning külili keeramine on ülimalt raskendatud.

Kui esilagu mõtlesin, et kuidas ma küll viitsin tund aega pimedas kapslis pikali olla, siis tegelikult möödus 60 minutit kui üks hetk. Unelusest äratab taas üles õrn muusika, mis annab märku, et seanss hakkab lõppema. Hõljun veel rahulikult mõne minuti ja tõusen üles.

Ülioluline on pärast seanssi pesta nii keha kui pead. Soola ei pruugi esialgu märgata, kuid hiljem kuivades hakkab valge soolakiht kehalt kooruma.

Floatingut on parim teha paar korda kuus, sest siis harjub keha lõõgastusega ära. Paljud inimesed saavad aimu sellest, milline floating võib olla, pärast kolmandat või viiendat korda. Need, kes esimesel korral potentsiaali ära tunnevad, tahavad ikka ja jälle tagasi tulla.

Floating ei ole kogemus, millel on lõpp.

Ka teine lugu floatingust…

Kuigi floatingu ruum on mõnus ja hubane, pelgan seda veidi. Kapsel tundub esmapilgul veidi klaustrofoobiline ning minu jaoks lisab hirmu ka see, et ma ei oska ujuda.

Õige pea – endalegi üllatuseks – avastan, et olen saavutanud vees tasakaalu ja suutnud isegi pea lõdvaks lasta. Siinkohal on suureks abimeheks kaelapadi. Kui umbes pool floatingust on möödas, otsustan kaelapadjast loobuda. Hoopis mõnusam on hõljuda vee peal loomulikult. Aga see on kindlasti maitse asi.

Lõpuks tuleb lausa uni peale. Aeg floatingus möödub kui linnutiivul ja järgmine hetk on vaja ärgata. Mind äratab rahulik muusika, mis tuletab meelde, et tund on läbi saanud.

Ära ma ei uppunud ja klaustrofoobiat ei tekkinud, nii et minu hirmud olid absoluutselt asjata. Sel õhtul magasin ma igatahes kui beebi!  

Tekkis huvi? Vaata täpsemalt SIIT!

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee