Suurkiskjate tekitatud kariloomade kahjustuste vältimiseks soovitab keskkonnaamet rajada korralik kiskjatõrjeaed ning valvata kariloomi spetsiaalselt selleks kohandatud tõugu karjavalvekoertega. (ALDO LUUD)

Kihelkonnal lambaid pidav Leini Toll on kahe nädala jooksul kaotanud hundi, šaakali või suure koera ründe tõttu pooled oma lammastest, kes surid kas puremise tõttu või tuli vigastuste pärast hädatappa.

Esimene kord pandi rünne lammaste vastu toime 11. juunil. Abaja lahe ääres karjamaal viibinud 37 lambast oli perenaise sõnul puremise tagajärjel surnud seitse suurt lammast ja üks tall, kirjutab Meie Maa.

Teine juhtum leidis aset enne jaanipäeva Papissaare tee ääres karjamaal. Üks lammas suri, teisele tuli teha hädatapp, kaks jäid kadunuks.

“50% tõenäosusega oli murdjaks hunt, seega 50% võis murdjaks olla ka koer või šaakal,” kommenteeris keskkonnaameti pressiesindaja Sille Ader.

Jaga artiklit

6 kommentaari

V
Vene ajal oli üks hea asi.  /   00:02, 28. juuni 2018
Hunte võis ktida 365 päeva aastas, liigaastal vastavalt 366. Seepärast nad pold nii ülbed ja hoidsid äärmiselt madala profiili. Ka nende arv oli äärmiselt madal.
  /   12:22, 27. juuni 2018
Kuidas sellise 50% tõenäosusega hüvitisi makstakse? Kas siis saab pool hüvitisest?

Päevatoimetaja

Telefon 51993733
online@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis