Rahvasuus moslemikeelu nime saanud reisikeeld jääb kehtima Iraani, Iraagi, Jeemeni, Liibüa, Süüria, aga ka Põhja-Korea kodanikele ning Venezuela valitsusametnikele. Algselt oli nimekirjas ka Tšaad, kuid selle aasta aprillis otsustas Valge Maja selle riigi nimekirjast kustutada.

Nii mitmed inimõiguste organisatsioonid, kuid ka mõnede osariikide kohtud tõid välja selle, et kuna keelu all on mitu islamiriiki, kuid mittemoslemitest kodanikele võib teha erandeid, on tegemist usupõhise diskrimineerimisega. Hawaii osariigi kohus põhjendas vastuseisu sellega, et see kahjustab ülikoole, kes ei saa teatud riikidest enam vahetusüliõpilasi vastu võtta. Vastu hääletanud ülemkohtunik Sonia Sotomayor sõnas oma ettekandes, et nn moslemikeeld läheb põhiseaduse esimese täienduse vastu, mis sätestab usuvabaduse.

Olgu siiski märgitud, et kohtunikud ei arutanud presidendi seisukohti immigratsiooni või moslemite osas, õieti ei puudutanud arutelu islamiusku või selle järgijaid üldse. Kohtukaasuse keskmes oli küsimus, kas presidendil on võim ja volitused sääraseid otsuseid langetada. Ning kohtunike napp enamus (hääled jagunesid 5-4) otsustas, et on küll.

Kohtunike enamuse arvamuse kirja pannud ja avaldanud ülemkohtunik John Roberts tõrjus seda, justkui toetaks ülemkohus Trumpi plaani kui sellist. „Me ei väljenda mingeid vaateid antud poliitika mõistlikkuse osas,“ kirjutas Roberts, andes mõista, et presidendil on küll võim sääraseid otsuseid teha, kuid kohus ei anna ei soosivat ega ebasoosivat hinnangut antud otsuste sisule.

Trump jäi otsusega väga rahule, säutsudes sellest Twitteris, ehkki on ise varem pidanud hetkel arutluse all olnud versiooni reisikeelust juba liiga leebeks.