Eesti uudised

Veerand Eesti lastest vaevleb depressiooni käes: jagamata mure võib viia enesetapuni (134)

Liina Hallik , 16. juuli 2019 14:53
Endassetõmbunud laps võib vajada kiiret abi Foto: KALEV LILLEORG/Naisteleht

Lapse probleemset käitumist võetakse sageli kui tähelepanu otsimist või lausa manipuleerimist. „Seda ei tohi kindlasti teha,” ütleb hingeabi portaali peaasi.ee tegevdirektor ja kliiniline psühholoog Anna-Kaisa Oidermaa. „Ohumärke tuleb võtta tõsiselt.” Need võivad olla noore inimese viimased appihüüded.

„Tegutsema peab kohe, mitte ootama, kuni tekib väga ametlik diagnoos või ohumärke on palju. Kui on näiteks uinumisraskused, peaks kohe mõtlema, mida saab teha, et paremini magada,” selgitab Anna-Kaisa Oidermaa. Psühholoogi sõnul tuleb kindlasti tähelepanu pöörata sellele, kui on raskusi igapäevaste tegevustega, nagu söömine, magamine või enda eest hoolitsemine. „Psüühikahäirega on tegemist juhul, kui see hakkab inimese elu häirima. Teinekord ka teisi inimesi. See ongi märk, et kõik ei ole hästi, mingid funktsioonid on häiritud.”

Edasi lugemiseks:

Samal teemal

17.01.2021
PINGUTA ÕNNE NIMEL! 15 lihtsat võimalust, kuidas muuta elu paremaks
11.01.2019
Ohvriabi juht ühiskonna rollist perevägivalla lõpetamisel: ohver kardab, politsei poole pöördub enamasti pealtnägija
26.10.2018
Uurimus: riikides, kus kehaline karistamine on keelatud, kaklevad lapsed vähem
07.09.2018
TUNNE ÄRA KOOLIKIUSAMINE: 10 mõjusat raamatut ja filmi

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee