(Alar Truu)

Jutt sellest, et Eesti on Euroopa Liidu kõige konservatiivsema eelarvepoliitikaga riik on samasugune müüt nagu see, et jaanipäeval kallab vihma niikuinii. Faktid ütlevad, et viimasel 15 aastal on 11 aastal olnud jaanipäev vihmata. Danske Banki endise makroanalüütiku Lars Christianseni analüüs näitab, et mõne näitaja järgi on Eesti olnud lausa kõige lõdvema eelarvepoliitikaga riik Euroopa Liidus.

Christianseni analüüsi järgi on 2011. aastaga võrreldes Eesti struktuurne eelarvetasakaal halvenenud enam kui üheski teises liikmesriigis. Lisaks struktuursele eelarvetasakaalule tasub muidugi vaadata ka muid eelarvepoliitika näitajaid. Näiteks võlakoormus ja reservide arengud. Reservidega on lood samuti kehvad, reservid kahanevad järjekindlalt ja peagi jõuame selleni, et reserve on summaliselt järel vähem, kui riigikassasse “hoiule” võetud haigekassa ja töötukassa reserve. 

Võlakoormus on seni veel Euroopa Liidu madalaim. Pakun, et see olukord muutub kohe, kui praegune majanduse kasvutsükkel asendub majanduslangusega. Tänasel päeval, mida Eesti Pank värskes prognoosis nimetas “väga heade aegade” asendumiseks “heade aegadega”, me teatavasti reserve ei kogu ja eelarvepuhvreid ei loo. Kui majandustsükkel muutub, pole võimalik kõrgustesse viidud eelarve püsikulusid jooksvate tuludega katta. Madala võlakoormuse juures laene juurde võtta saab, kardetavasti aga ei lähe need siis mitte investeeringuteks vaid jooksvate eelarvekulude katteks.

Jaga artiklit

10 kommentaari

O
oreli piinaja  /   12:05, 27. juuni 2018
Eelmise valitsuse aeg majanduskasv seisis n.u.l.l.i.s. ja nüüd kui on majanduse kasv järsult tõusnud,kukub mõni kohe k.i.r.e.m.a.
Õ
õigusriik,mis see veel on  /   12:02, 27. juuni 2018
Enam pole võimalik midagi ausalt reformi saadiku kohta midagi öelda kohe kommentaar läheb mode poolt kustutamisele

Päevatoimetaja

Triinu Laan
Telefon 51993733
Triinu.laan@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis