Kui suurt elatist väärib sinu laps? Vastuse teadasaamiseks tuleks kokku lüüa kõik ühes kuus lapsele kulunud summad ning jagada need kahega. Arvutuskäigu lõpuks tunnevad arvatavasti paljud, et tegelikult vääriks rohkemgi. Kuid ebaõiglaselt väikses summas pole (vähemalt mitte otseselt) süüdi poliitikud ega kohtunikud, vaid meie nigel elatustase. Seniks kuni mediaanpalk püsib kolmekohaline, võib kindlalt öelda, et Eestis on vähemuses need pered, kes kulutavad ühe lapse peale 500 ja enam eurot kuus. Küll lähtub väärast ettekujutusest, et enamasti kulub lapsele just nii palju, elatise 250eurone miinimummäär.

Elatisvõlglasi õigustamata võib ometi mõista, miks igakuiselt sellise summa loovutamine paistab neile ebaõiglane. Elatise miinimummäär kasvab ühes tempos alampalgaga, küsimata, kas elatiskohuslase palk teeb samasuguse tõusu läbi. Kas samas suunas korrigeerib lastele kuluvaid summasid ka teda igapäevaselt kasvatav vanem ei kontrolli aga keegi, nagu teab vaid lapsevanem ise, millele elatis tegelikult kulub. Kui ülalpeetavaid on mitu, siis ei saa kujundit maksejõuetust elatisvõlglasest pidada üksnes tegelikke tulusid varjavate rongaisade väljamõeldiseks: näiteks kolme lapse elatiseks kulubki mediaanpalk lahedalt ära ning omal hinge sees hoidmiseks jääb vaid pisku. Võib nõustuda, et pigem kannatagu vastutustundetu vanem kui laps, ent mis piirist on nõutav eneseohverdus ebaproportsionaalselt suur?

Nii on ainult mõistlik, et justiitsministeerium on välja töötamas elatisesüsteemi, mis vastaks paremini riigi ja üksikisikute tegelikule elatustasemele. Kalkulaator, mis võtab arvesse vanemate sissetulekuid, laste arvu ja vanust, peretoetusi ja palju muudki on elatise määramisel igal juhul parem lähtekoht kui miinimumpalk. Iseküsimus on, kas kalkulaatori järgi seni „liiga palju“ elatist saanutel tuleks seda edaspidi vähendada (kui uus süsteem rakenduks täna, oleks miinimumelatis 84 eurot). Arvatavasti mitte, sest avalik vastuseis oleks sel juhul garanteeritud.

Kuid paremat aega selleks, et erinevaid reformikavandeid välja käia, õieti polegi. Valimised on varsti ukse ees ning erakondade panus elatisdebatti palavalt oodatud.

Jaga artiklit

5 kommentaari

L
lapsed  /   09:29, 3. juuli 2018
ei peaks olema naiste äriprojekt.
K
kas siis lapsed tuleb nälga jätta?  /   19:04, 26. juuni 2018
et kui lapse üks vanem on mööda ilma lapsi teinud ilma eelnevate emadega kokkuleppimata, siis emad rabelegu ennast või pooleks?
või on need lapsed nagu väheväärtuslikud, ja peavad vaesusega leppimaig, sest nende isa on nii viljakaks osutunud?
Miks ema peab rabelema ja isa ei peagi? tema siklik elamise kulu on olulisem kui lapse ema iskilkuks kuluks jääv raha? kortriüürid, laenud ja liisingus ja vee tarbimine ja internet ja telefon ju kõigile ühesuguse tasuna. pole nagu soolist vahet näha olnud.

Päevatoimetaja

Triinu Laan
Telefon 51993733
Triinu.laan@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis