Toetuse tagasimaksmisega hädas vennad Veberid ei ole enda sõnul pankroti nõudmisest ega kohtuistungist kuulnud, lükates vastutuse raha mittesaamises EASi õlule.

EAS nõuab Jürgen Veberi firma pankrotti, ettevõte on praeguseks varatu, kirjutab Äripäev.  Ajapuuduses Veber ei osanud eile pankrotiteemat avada, suunates küsimused tegevjuhist vennale Jesperile, kes samuti midagi ei teadnud.  

"Ei ole jõudnud minuni sellist teadet," kinnitas Jürgen Veber, et  ei tea pankrotiavalduse esitamisest ega kohtuistungist mitte midagi. 

Pankrotiasjas toimub kohtuistung ainult siis, kui võlgnikule on kohtukutse kätte toimetatud.

Refereeritud artikli täisteksti loe Äripäevast. 

Vendade Jürgen ja Jesper Veberi ettevõte JJV Productions sai aastaid tagasi tagasi EASilt rahastuse projektile, mille eesmärk oli saada jalg Ameerika meelelahutusmaailma ukse vahele.

"Mis puudutab Jürgen Veberi täna ajakirjanduse vahendusel esitatud väidet, et EAS ei ole ettevõtet kohtuistungist teavitanud, siis seda kohustust EASil pole - seaduse kohaselt käib kohtuistungi kutse kättetoimetamine kohtu kaudu. PankrS § 12 lõige 1 kohaselt peab pankrotiavalduse kättetoimetamise võlgnikule korraldama kohus, kellele võlausaldaja on esitanud pankrotiavalduse," kommenteeris EASi pressiesindaja Martin Altraja. 

EAS otsustas pankrotimenetluse kasuks, sest struktuuritoetuste kui avalike vahendite kasutamisel on oluline teha kõik endast olenev, et rikkumise korral valesti kasutatud vahendid tagasi saada. Perioodi 2007-2013 struktuuritoetuse seaduse kohaselt tulebki toetuse tagasinõudmise otsuse täitmata jätmise korral EASil anda tagasinõudmise otsus sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Kahest nõudest kokku moodustavad põhinõuded 165 551,38 eurot, millele lisanduvad kogunenud intressid ja viivised.

JJV Productions OÜ-lt tagasi nõutud kahe toetuse tagasi maksmise tähtajad olid 04.12.2016 ja 09.04.2017. Kuivõrd selleks ajaks ei olnud toetuse saaja asunud nõudeid tasuma, saabus täitmata jätmise aeg, millest alates muutus kumbki otsus sissenõutavaks täitemenetluses. Kuna nõue oli selle ajani jäetud täitmata ja toetuse saaja ei näidanud valmisolekut täita nõuet väikseimaski mahus iseseisvalt, andiski EAS toetuse tagasinõudmise otsused sundtäitmisele täitemenetluses. Ettevõte kontode esmase arestimisega täitemenetluse käigus laekus EASile eelmisel aastal kokku kolm makset summas 1387,18 eurot, 253,87 eurot ja 41,40 eurot, mis on seniajani jäänudki ainsateks laekumisteks tagasinõude protsessis. Võlgniku suhtes algatatud täitemenetlus ei ole edaspidiseid tulemusi andnud ning nõude katteks ei ole pankrotiavalduse esitamise seisuga laekumisi toimunud. Täitemenetluses ei ole rohkem kui kolme kuu jooksul vara puudumise tõttu saadud nõuet rahuldada ja võlgnik on maksejõuetu, mistõttu palubki EAS kohtul hakata pankrotiavaldust menetlema. EAS võlausaldajana tugines pankrotiavalduses PankrS § 10 lg 2 p 2 toodud asjaolule, st võlgniku suhtes toimuvas täitemenetluses ei ole kolme kuu jooksul vara puudumise tõttu saadud nõuet rahuldada või kui täitemenetluses ilmneb, et võlgnikul ei jätku vara kõigi kohustuste täitmiseks.

Kohtutäitur on ühtlasi EASi teavitanud sellest, et ettevõttel vara puudub. Seega peab arvestama võimalusega, et pankrotimenetlus lõppeb raugemisega. Nõuet ei saa aga lootusetuks tunnistada enne pankrotimenetlust. Pankrotimenetluse käigus selgub ka juhatuse süülisus maksejõuetuse põhjustamises. Kui see tuvastatakse, siis võivad järgneda ka vastavad sanktsioonid.

Kokkuvõtvalt, kuna struktuuritoetus on avalike vahendite kasutamine, siis kasutab EAS omakorda kõiki mooduseid, et valesti kasutatud vahendid tagasi saada. Kuna täitemenetlus ei andnud tulemusi, ongi järgmiseks loogiliseks sammuks pankrotimenetlus.

EASi jaoks on tegemist tavapärase protsessiga toetuse rikkumise tuvastamisel tagasinõude vormistamisega ning selle täitmisega. EAS ettevõtluse arendajana ei saa lähtuda eeldusest, et meie poole pöörduvad ettevõtjad pahatahtlike plaanidega. Küll aga kontrollib EAS toetuse kasutamist ja rikkumise korral nõuab toetuse tagasi selleks vajalikke tegevusi tehes. Laiema konteksti andmiseks märgime, et käesoleval 2014-2020 struktuuritoetuste perioodil on toetustena välja antud 250 miljonit eurot, tagasinõudeid on olnud 22 kogusummas ligi 100 000 eurot. Seega on viimastel aastatel tagasinõuete osakaal projektide kogumahust marginaalne, alla 1% ehk täpsemalt 0,04%. EAS rakendab nii eelnevat nõustamist kui ka kontrollisüsteeme selleks, et vältida projektides rikkumisi, võimalikke tagasinõudeid ja pettusi. Eelnevalt välja toodud statistika kinnitab, et toetuste tagasinõuete summa on tegelikult marginaalne.

Täiendatud kl. 15:30: lisatud EASi kommentaar

Jaga artiklit

12 kommentaari

V
Vikatimees  /   07:53, 27. juuni 2018
igati tublid ja austust väärivad vennad,võtavad eeskuju parimatelt kes ka nii sama raha tasku pistnud
A
a1  /   23:27, 26. juuni 2018
ilves hendirk toomas on tagsi meie raha toomas...pigem mitte! ta ju nii nunnu, anname veel medali! peksame teisi parem.

Päevatoimetaja

Triinu Laan
Telefon 51993733
Triinu.laan@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis