Maailm

BARCELONA ELANIKUD: „Turistid välja, pagulased on teretulnud!“ (88)

Toimetas Greete Kõrvits, 25. juuni 2018, 20:47
Güelli park Barcelonas. „Turist: sinu luksusreis, minu igapäevane viletsus“Foto: AFP/Scanpix
Tallinlased teavad, et soojal suvepäeval on vanalinnas teinekord turistigruppide vahel tüütu liigelda. Pärnakatel on igasuvine probleem, kui üürileandjad eelistavad suveks oma korterid kalli rahaga hoopis soomlastele üürida. Barcelona linna elanikud on juba ammu olnud rahulolematud linna väisavate turistide hordidega, vahendab Guardian. Barcelonalased eelistavad oma linnas näha pigem pagulasi lõunast kui rikkureid põhjast.

Eelmisel aastal hakkasid Barcelona linnas majade seintel ilmuma grafitid sõnumiga „Turistid, minge koju, pagulased on teretulnud“. Samuti korraldasid barcelonalased mitu protestimiitingut, milles skandeerisid: „Barcelona pole müügiks!“ ja „Meid siit välja ei aja!“.

Samal teemal

Pahameel peitub palju enamas kui pelgalt selles, justkui linnaelanikele ei meeldiks jalus töllerdavad turistid, küsimus on ka näiteks kinnisvarahindades. Jõukatele välismaalastele välja üüritava kinnisvara krõbe hind tähendab, et kohalikul elanikul on elupinda üürida keeruline ja kallis ning väheneb ka potentsiaalsete elamispindade hulk. Samuti üürivad mõned välismaalased Barcelonas pinda aastaringselt. Küsimus ei ole ka ainult Barcelonas: populaarsed turismikeskused nagu Veneetsia, Rooma, Amsterdam, Firenze, Mallorca ja paljud teised ägavad samuti turistide hordide all, keda on rohkem, kui linnad vastu võtta ja majutada jaksavad ning kes tõstavad kinnisvara, toitlustuse ja transpordi hindu.

Kui kaks nädalat tagasi ilmus uudis, et nii Itaalia kui Malta ei soovi vastu võtta Aafrika põgenikke päästnud laeva, võttis Hispaania aluse vastu. Vähe sellest, Barcelona linnapea teatas esimeste seas, et sooviks põgenikke heal meelel oma linnas näha.

Kas tõepoolest soovib Barcelona pigem võtta vastu ühegi sendita taskus tulevaid Aafrika pagulasi kui turiste, kes linnale igal aastal miljoneid eurosid sisse toovad? Nii tõepoolest on.

Torino ülikooli sotsiaalteadlane Paolo Giaccaria selgitab, et tegemist on huvitava nähtusega: kaks täiesti vastandlikku rännet, ühelt poolt vaesed lõunast, teiselt poolt jõukad põhjast. Ning Barcelonas on kaalukauss vastu ootusi esimese kasuks langenud.

Ta selgitab, et isegi kohalikud turismiga tegelevad ärid tunnistavad, et olukord ei saa enam nii jätkuda. 2017. aastal väisas Barcelonat 32 miljonit turisti - seda on 20 korda sama palju, kui linnas elanikke (1,6 miljonit). 2015. aastal võttis linnavalitsus vastu määrused, mis piiravad uute hotellide ehitamist ja soosivad üleüldiselt kohalikke elanikke rohkem kui turiste.

Barcelona on niigi etniliselt äärmiselt mitmekesine linn ja Barcelona immigratsioonivolinik Lola López selgitab, et barcelonalased on oma kirevate kaaskodanikega harjunud. Linna poliitikudki ei hakka torkima seda, millega valdav enamus elanikest rahul näib olevat. Seega pole migrantidevastased loosungid Barcelonas erilist kõla- ega kandepinda leidnud, isegi mitte pärast 2017. aasta terrorirünnakut La Ramblase bulvaril.

Eri rahvusest elanikud, selgitab López, on alati olnud linna pärisosaks. Turistidele meeldida üritades kaob aga Barcelona omapära. Linn muutub samasuguseks turismilõksuks nagu iga teinegi. Paradoksaalsel kombel on kadumas see omapära, mis turiste Barcelonasse üldse meelitab.

„Minu tulevik on Veneetsia!“ Kohalike protestiavaldus Veneetsia turismikeskse majanduse vastuFoto: Reuters/Scanpix

„Veneetsiast on saanud nagu muuseum, lahtiolekuaegade ja kinniolekuaegadega,“ kommenteerib üks elanik suurt metallseina ja väravat seirates. Teine leiab, et vähemalt võtab linnavõim midagigi ette „ühepäevaturistidega, kes meie linnast karvavõrdki ei hooli“. Kolmas aga vangutab pead ja ütleb, et linnavõimu asi peaks olema edendada kohalikku majandust nii, et Veneetsia ei sõltuks enam vaid turistidest. „Selline asi ütleb maailmale, et nagu Disneylandi, avatakse ja suletakse Veneetsiat väravaga,“ kurvastab ta.

„Veniceland“ kohalike aktivistide koostatud satiiriline kaartFoto: AFP/Scanpix

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee