Kommentaar

Kaarel Tarand | Tallinna linnavõimu äpardunud hädavale (31)

Kaarel Tarand, kolumnist, 25. juuni 2018, 16:45
Foto: Teet Malsroos
Et kõik valet uskuma jääksid, peab see olema kolossaalne. Nii uskusid ja õpetasid Adolf Hitler ja tema propagandaminister Goebbels, nagu ka läinud sajandi suurima kurjuse teine pool Moskvas. Totalitaarrežiimide juhtide andunud õpilane Edgar Savisaar rakendas suurelt valetamise praktikat aastaid tõhusalt Keskerakonna kuvandi loomisel, abiks leidlik mainekujundaja Paavo Pettai.

Koos valetasid nad suurelt – mis sest, et ebaseaduslikult saadud raha eest – ja see tootis ka häid valimistulemusi. Enese väidete järgi uuenev ja puhastuv Keskerakond seda stiili enam ei valda ja on suurejoonelisuse vahetanud väikese ja vähetõhusa argivaletamise vastu. Väikeste valede häda vähese usutavuse kõrval on ka see, et neid on lihtne ära tunda ja paljastada.

Ühe sellise pisivale lisas erakonna komplekti paari nädala eest Tallinna linnapea Taavi Aas, kuulutades et Tallinna linnavõim hakkab aktiivselt võitlema korruptsiooniga. Mitte muidugi kohe, sest kõigepealt moodustatakse strateegia väljatöötamise komisjon ja ostetakse advokaadibüroolt Sorainen hinnalisi nõuandeid selle kohta, kuidas üks võitlus ja seda kirjeldav strateegia üldse välja nägema peaks. See tähendab, et võitlus ise enne järgmisi riigikogu valimisi käivituda ei jõua.

Miks osta, kui saab tasuta?

Esiteks on avaliku raha kulutamine sedasorti ostetud nõuannete peale juba iseenesest korruptiivne akt. Miks? Sest Tallinna linnavõimu palgal on arvukalt inimesi, kes peaksid suutma enda koostatud määrusi, reegleid ja muid akte täiustada nii, et need korruptsiooni tõhusalt tõkestaksid.

Kui need inimesed oma tööga hakkama ei saa ja hea nõu peab ikka sisse ostma, siis ei tohiks nad ju tubasel tööl üldse jätkata ja selle eest palka saada. Ja teiseks on selle töö eest juba aastaid makstud. Politsei- ja Piirivalveameti kodulehele on koondatud kõik korruptsioonitõrjeks vajalik alustades seadustest ja riigi strateegiadokumentidest (jõus aastast 2004) kuni praktiliste nõuannete, käitumisjuhiste ja infolehtedeni.

Ligi 20 aastat tegutseb Eestis ka ühing Korruptsioonivaba Eesti, kus on nii teadmisi kui ka valmisolekut iga soovija tasuta aitamiseks. Kui nüüd Taavi Aasa Tallinn siiski tasuta asjade saamiseks hulga raha kulutab, siis on tegemist avaliku raha mittesihipärase kasutamisega, mille motiiviks saab olla kas totaalne rumalus või võrdselt halvana korruptiivne kavatsus. Ja on väga kahju, et mainekas advokaadibüroo on viimase variandi viigileheks hakkama nõustunud.

Teiseks on tegu abitu katsega juhtida tähelepanu kõrvale asja tuumast. Avaliku võimu korruptsioonis tehakse traditsiooniliselt selget vahet ametkondliku ja poliitilise ehk väikese ja suure korruptsiooni vahel. Neist esimene on lihtne ja sageli üksikisiku soolo, kuid teine organiseeritud ja keeruline ning reeglina saab ametnike väärkäitumine võimalikuks organisatsioonis välja kujunenud korruptiivse kultuuri tõttu. Seda kultuuri kujundavad organisatsiooni poliitilised juhid, kes suudavad sageli poliitilise korruptsiooni ka formaalselt seaduslikuks lavastada.

Definitsiooni järgi on poliitiline korruptsioon poliitilise mandaadi kasutamine isiklike või kildkondlike huvide realiseerimiseks viisil, mis on vastuolus avalike huvidega ning neid kahjustav. Keskerakonna kildkondlik huvi Tallinnas on ainuvõimu säilitamine ning taastootmine selleks, et kildkonna liikmetel oleks võimalikult palju tulusaid töökohti, kus tegutsedes saab avalike huvide teenimise asemel parteitööd teha.

Raisku ei lähe mitte ainult palgaraha, vaid ka summad linnaeelarve teistelt ridadelt. Näiteks sellelt, mida ametlikult nimetatakse Tallinna meediapoliitika kuludeks ja mis hõlmab erakonna häbitut reklaami nii trükiväljaannetes kui ka ostetud telesaadetes. Kõik on seaduslik, väidab linnavõim ja ses mõttes ongi, et volikogu pärisorjadest enamus kiidab heaks linnavalitsuse esitatud mistahes õigusakti eelnõu, sealhulgas eelarve, mis näeb ette mõõdutundetult suured meediakulud.

Kui palju maksab mandaat?

Poliitilise reklaami tegemiseks avalike vahendite kasutamine on siiski keelatud, kuid Keskerakond teeb seda hoolimata teadmisest, et hiljem peab kulutatud summa linnakassasse tagasi maksma. Viljad on lihtsalt nii magusad, väljendudes valimistulemuses, mida ei tühistata isegi juhul, kui mandaatide hankimiseks on kasutatud ebaausaid viise.

Kui eeldada, et kohalike valimiste kampaania kulud Tallinnas moodustasid kolmandiku üle riigi kulutatud rahast, siis sai Keskerakond 40 mandaati Tallinnas ühe miljoni euro eest, mis teeb 25 tuhat eurot ühe koha kohta volikogus. Kuna absoluutne enamus volikogus on erakonnale elu ja surma küsimus, siis võib mõista kiusatust kuskilt, kas või keelatud kohast natuke juurde võtta konkurentide ees eelise saamiseks.

Kulutatud raha ja saadud häälte vahel valitseb Eesti valimistel teatavasti tugev korrelatsioon ja vastavalt parteide vahel kulutamisvõistlus. Endale mõne kriitilise tähtsusega lisamandaadi kindlustamiseks, näiteks 4 tükki saja tuhande euro eest, ajab häda linnakassast raha juurde näpistama. Hiljem peab selle tagasi maksma, kuid mandaadid on käes ja soojad kohad kümnetele erakonna liikmetele kindlustatud.

Tagasi definitsiooni juurde tulles: kas kõigi tallinlaste huvides on just nimelt ja ainult Keskerakonna ainuvõim ja sellega kaasnev korruptiivne kultuur? Kindlasti mitte, kõigi tallinlaste huvides on linnavõim, mis tegutseb ning kulutab maksuraha ainult ja rangelt avalikes huvides, mitte ei kasuta oma valijaskonnalt ostetud mandaate erakondlaste kitsastes huvides. Linnapea Aas ja tema parteikaaslased aga oma nn meediategevuses vastuolu avalike huvidega ei näe. Kuidas nad saaksidki, kui linna meediasüsteemi kuritarvitamine on otseses seoses oma võimu taastootmisega!

Aga see asjaolu võtab viimsegi usutavuse Aasa jutult kangelaslikust võitlusest korruptsiooniga. Vilets vale. Ja seda rumalam seetõttu, et kui kavatsus oleks tõsine, poleks ta erakonnale endalegi kasulik. Eeldusel, et linnaaparaadis tegutseb püüdmist väärt korruptante, peaks võitluse tulemusena neid lähema aasta-paari jooksul ridamisi paljastuma.

Sealjuures on võimalik, et neid leidub partei teenekate liikmete seas, nagu linnapea ise (parteis aastast 2002, linnavõimu juures aastast 2005) ning see ei annaks küll midagi juurde muinasjutule Keskerakonna uuenemisest ja puhastumisest Savisaare genereeritud nõidusunest ärkamise järel.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee