Maailm

Sakslased valmistuvad Angela Merkeli ajastu lõpuks (29)

Aadu Hiietamm, 25. juuni 2018, 17:45
ÜKSI JA MURES: Saksamaa valitsust 13. aastat juhtiv Angela Merkel (63, pildil) tunneb end nii kodumaal kui ka Euroopa Liidus järjest üksildasemana. Saksamaal valitsev poliitiline kriis on vähendanud Merkeli sõna kaalukust ning tal on raske partnerriikide juhtidega kokkuleppele jõuda.  Reuters/Scanpix
Saksamaal küpseb sisepoliitiline kriis. Seekord keerasid tülli kaks valitsusparteid kolmest – liidukantsler Angela Merkeli juhitav Kristlik-Demokraatlik Liit (CDU) ja viimase sõsarpartei, Baieri liidumaal tegutsev Kristlik-Sotsiaalne Liit (CSU), mida juhib siseminister Horst Seehofer. Viimane andis Merkelile juuli alguseni aega jõuda Saksamaale pürgivate migrantide asjus kokkuleppele. Kui kokkulepet ei sünni, siis lubas Seehofer vastu liidukantsleri tahtmist alustada migrantide piirilt tagasisaatmist.    

Liidukantsler Angela Merkel leiab, et Saksamaa ei tohi hakata migrante piirilt tagasi saatma, vaid vaja on jõuda Euroopa Liidu sees ühise varjupaigasüsteemi loomiseni. Sel eesmärgil toimus pühapäeval Brüsselis Euroopa Liidu 16 liikmesriigi erakorraline tippkohtumine, kuid tulemust see ei toonud. Olukorra pingelisust ja vastuolude suurust näitab tõsiasi, et kohtumisele kutsutud Poola, Ungari, Slovakkia ja Tšehhi boikoteerisid seda. Need neli riiki on varem ka keeldunud migrantide vastuvõtmisest Euroopa Komisjoni pakutud kohustusliku ümberasustamiskava raames.

Samal teemal

Rändekriisi arutelu jätkub korralisel tippkohtumisel

Rändekriisi arutelu jätkub 28. ja 29. juunil Brüsselis Euroopa Liidu korralisel tippkohtumisel, kuid on väheusutav, et seal kokkulepe sünnib. 

Praegu kehtib Euroopa Liidus Dublini määrus, mille järgi on varjupaigataotluse läbivaataja kas riik, kuhu taotleja on kõigepealt jõudnud (olgu seaduslikult või ebaseaduslikult), või riik, kes on väljastanud talle elamisloa või sissesõiduviisa. Just Dublini määrus lubab Saksamaal (loe: siseminister Horst Seehoferil) saata riiki pürgivad migrandid piirilt tagasi, sest Saksamaa piirile jõudmiseks on nad läbinud ka mõne teise Euroopa Liidu liikmesriigi, näiteks Itaalia või Austria. Kuna suurem osa üle Vahemere saabuvatest migrantidest jõuab Itaaliasse, Hispaaniasse ja Kreekasse, siis on loomulik, et nende riikide valitsusi ärritab Saksamaa siseministri Seehoferi plaan ning selle plaani elluviimine ajaks Euroopa Liidu liikmesriigid väga põhjalikult tülli. 

 Just seetõttu on Saksamaa liidukantsler Merkel siseminister Seehoferi plaani vastu ning otsib probleemile üleeuroopalist lahendust. Kuna seda lahendust aga ponnistustest hoolimata veel kusagilt ei paista, siis on Merkeli enda poliitiline tulevik tume.

Kui Brüsseli tippkohtumine jääb tulemusteta, siis tuleb Saksamaa siseministril Seehoferil oma näo säilitamiseks pidada kinni antud lubadusest, mille järgi hakatakse riiki tulevaid migrante piirilt tagasi saatma. 

RÄNDEKRIIS: Asüülitaotlejad seismas Baieri transiitkeskuse juures Manchingis. Rändekriis ja selle lahendamine on ajanud tülli nii Saksamaa liidukantsleri ja siseministri kui ka Euroopa Liidu liikmesriigid.   AFP/Scanpix

Kuna Saksamaa valitsust juhib ikkagi liidukantsler Merkel, kes on põgenike piirilt tagasi saatmise vastu, siis ei jää tal muud üle, siseminister Seehofer soolotsemise eest ametist tagandada. Uudistekanali n-tv nägemuses võib see juhtuda juba 5. juulil. Seehoferi tagandamine tähendaks ühtlasi lõppu ka praegusele koalitsioonivalitsusele, kuhu  CDU ja CSU kõrval kuulub veel Saksamaa Sotsiaaldemokraatlik Partei (SPD).

Merkel kaotab usaldushääletuse?

Saksamaa liidupresident Frank-Walter Steinmeier paneb seejärel kõigile parteidele südamele, et nad jõuaks ikkagi uue valitsuse moodustamises kokkuleppele. Seda aga ei juhtu ning 15. augustil kuulutab Steinmeier välja erakorralised valimised, mis toimuvad 14. oktoobril. 

Merkel tunnistab seejärel, et tema kandideerimine 2017. aasta valimistel oli viga ning CDU valib oma liidukantslerikandidaadiks partei senise peasekretäri Annegret Kramp-Karrenbaueri.

CDU võidabki 14. oktoobril 23% valijate häältega valimised, kuid arvestades poliitikamaastiku killustatust osutub uue valitsuse moodustamine veelgi raskemaks kui pärast mullu toimunud valimisi. Praegusest Seehoferi ja Merkeli vastasseisust on Forsa instituudi värske küsitluse tulemuste põhjal enim võitnud parempopulistlik partei Alternatiiv Saksamaale (AfD). Kui mullu sügisel kogus AfD valimistel 12,6% valijate häältest, siis praegu kujuneks häältesaagiks juba 15%. 

Eeltoodu on muidugi vaid üks võimalik tulevikustsenaarium, mis ei pruugi täituda. Tõsi on aga see, et nii Saksamaa kui ka Euroopa Liit tervikuna on silmitsi sügava kriisiga, mis ähvardab ettenägematute tagajärgedega.

Olukorra teeb Saksamaa valitsust alates 2005. aasta sügisest juhtiva Angela Merkeli jaoks keerulisemaks seegi, et nii Itaalias kui ka Hispaanias vahetusid äsja valitsusjuhid. Ka Prantsusmaa sai mullu kevadel uue presidendi Emmanuel Macroni ning just Macron soovib mängida Euroopa Liidus esimest viiulit. Rändekriisi reguleerimisel tahab aga oma jõulise sõna sekka öelda Austria noor liidukantsler Sebastian Kurz. Pealegi saab Austriast 1. juulil pooleks aastaks Euroopa Liidu eesistujariik.      

29 KOMMENTAARI

b
Beib korraldas 26. juuni 2018, 20:58
Euroopas kaose, kuradi vabamüürlane
j
JuSS 26. juuni 2018, 00:38
Pigem on Merkel nagu kapten hukkuval laeval ning lahkub poliitikutest kõige viimasena. Just sel päeval ning tunnil, kui Saksamaal kalifaat või emiraat...
(loe edasi)
Loe kõiki (29)

Põnevat ja kasulikku

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee