2
fotot
ÜKSI JA MURES: Saksamaa valitsust 13. aastat juhtiv Angela Merkel (63, pildil) tunneb end nii kodumaal kui ka Euroopa Liidus järjest üksildasemana. Saksamaal valitsev poliitiline kriis on vähendanud Merkeli sõna kaalukust ning tal on raske partnerriikide juhtidega kokkuleppele jõuda.  (Reuters/Scanpix)

Saksamaal küpseb sisepoliitiline kriis. Seekord keerasid tülli kaks valitsusparteid kolmest – liidukantsler Angela Merkeli juhitav Kristlik-Demokraatlik Liit (CDU) ja viimase sõsarpartei, Baieri liidumaal tegutsev Kristlik-Sotsiaalne Liit (CSU), mida juhib siseminister Horst Seehofer. Viimane andis Merkelile juuli alguseni aega jõuda Saksamaale pürgivate migrantide asjus kokkuleppele. Kui kokkulepet ei sünni, siis lubas Seehofer vastu liidukantsleri tahtmist alustada migrantide piirilt tagasisaatmist.    

Liidukantsler Angela Merkel leiab, et Saksamaa ei tohi hakata migrante piirilt tagasi saatma, vaid vaja on jõuda Euroopa Liidu sees ühise varjupaigasüsteemi loomiseni. Sel eesmärgil toimus pühapäeval Brüsselis Euroopa Liidu 16 liikmesriigi erakorraline tippkohtumine, kuid tulemust see ei toonud. Olukorra pingelisust ja vastuolude suurust näitab tõsiasi, et kohtumisele kutsutud Poola, Ungari, Slovakkia ja Tšehhi boikoteerisid seda. Need neli riiki on varem ka keeldunud migrantide vastuvõtmisest Euroopa Komisjoni pakutud kohustusliku ümberasustamiskava raames.

Rändekriisi arutelu jätkub korralisel tippkohtumisel

Rändekriisi arutelu jätkub 28. ja 29. juunil Brüsselis Euroopa Liidu korralisel tippkohtumisel, kuid on väheusutav, et seal kokkulepe sünnib. 

Praegu kehtib Euroopa Liidus Dublini määrus, mille järgi on varjupaigataotluse läbivaataja kas riik, kuhu taotleja on kõigepealt jõudnud (olgu seaduslikult või ebaseaduslikult), või riik, kes on väljastanud talle elamisloa või sissesõiduviisa. Just Dublini määrus lubab Saksamaal (loe: siseminister Horst Seehoferil) saata riiki pürgivad migrandid piirilt tagasi, sest Saksamaa piirile jõudmiseks on nad läbinud ka mõne teise Euroopa Liidu liikmesriigi, näiteks Itaalia või Austria. Kuna suurem osa üle Vahemere saabuvatest migrantidest jõuab Itaaliasse, Hispaaniasse ja Kreekasse, siis on loomulik, et nende riikide valitsusi ärritab Saksamaa siseministri Seehoferi plaan ning selle plaani elluviimine ajaks Euroopa Liidu liikmesriigid väga põhjalikult tülli. 

 Just seetõttu on Saksamaa liidukantsler Merkel siseminister Seehoferi plaani vastu ning otsib probleemile üleeuroopalist lahendust. Kuna seda lahendust aga ponnistustest hoolimata veel kusagilt ei paista, siis on Merkeli enda poliitiline tulevik tume.

Kui Brüsseli tippkohtumine jääb tulemusteta, siis tuleb Saksamaa siseministril Seehoferil oma näo säilitamiseks pidada kinni antud lubadusest, mille järgi hakatakse riiki tulevaid migrante piirilt tagasi saatma. 

RÄNDEKRIIS: Asüülitaotlejad seismas Baieri transiitkeskuse juures Manchingis. Rändekriis ja selle lahendamine on ajanud tülli nii Saksamaa liidukantsleri ja siseministri kui ka Euroopa Liidu liikmesriigid.   (AFP/Scanpix)

Kuna Saksamaa valitsust juhib ikkagi liidukantsler Merkel, kes on põgenike piirilt tagasi saatmise vastu, siis ei jää tal muud üle, siseminister Seehofer soolotsemise eest ametist tagandada. Uudistekanali n-tv nägemuses võib see juhtuda juba 5. juulil. Seehoferi tagandamine tähendaks ühtlasi lõppu ka praegusele koalitsioonivalitsusele, kuhu  CDU ja CSU kõrval kuulub veel Saksamaa Sotsiaaldemokraatlik Partei (SPD).

Merkel kaotab usaldushääletuse?

Pärast koalitsiooni lagunemist teeb Merkel katse võtta CSU asemel valitsuskoalitsiooni rohelised, kuid see katse kukub läbi ning 25. juulil ehk kaheksa päeva pärast oma 64. sünnipäeva kaotab liidukantsler liidupäevas (Bundestag) usaldushääletuse ning astub tagasi.  

Saksamaa liidupresident Frank-Walter Steinmeier paneb seejärel kõigile parteidele südamele, et nad jõuaks ikkagi uue valitsuse moodustamises kokkuleppele. Seda aga ei juhtu ning 15. augustil kuulutab Steinmeier välja erakorralised valimised, mis toimuvad 14. oktoobril. 

Merkel tunnistab seejärel, et tema kandideerimine 2017. aasta valimistel oli viga ning CDU valib oma liidukantslerikandidaadiks partei senise peasekretäri Annegret Kramp-Karrenbaueri.

CDU võidabki 14. oktoobril 23% valijate häältega valimised, kuid arvestades poliitikamaastiku killustatust osutub uue valitsuse moodustamine veelgi raskemaks kui pärast mullu toimunud valimisi. Praegusest Seehoferi ja Merkeli vastasseisust on Forsa instituudi värske küsitluse tulemuste põhjal enim võitnud parempopulistlik partei Alternatiiv Saksamaale (AfD). Kui mullu sügisel kogus AfD valimistel 12,6% valijate häältest, siis praegu kujuneks häältesaagiks juba 15%. 

Eeltoodu on muidugi vaid üks võimalik tulevikustsenaarium, mis ei pruugi täituda. Tõsi on aga see, et nii Saksamaa kui ka Euroopa Liit tervikuna on silmitsi sügava kriisiga, mis ähvardab ettenägematute tagajärgedega.

Olukorra teeb Saksamaa valitsust alates 2005. aasta sügisest juhtiva Angela Merkeli jaoks keerulisemaks seegi, et nii Itaalias kui ka Hispaanias vahetusid äsja valitsusjuhid. Ka Prantsusmaa sai mullu kevadel uue presidendi Emmanuel Macroni ning just Macron soovib mängida Euroopa Liidus esimest viiulit. Rändekriisi reguleerimisel tahab aga oma jõulise sõna sekka öelda Austria noor liidukantsler Sebastian Kurz. Pealegi saab Austriast 1. juulil pooleks aastaks Euroopa Liidu eesistujariik.      

Jaga artiklit

29 kommentaari

B
Beib korraldas   /   20:58, 26. juuni 2018
Euroopas kaose, kuradi vabamüürlane
J
JuSS  /   00:38, 26. juuni 2018
Pigem on Merkel nagu kapten hukkuval laeval ning lahkub poliitikutest kõige viimasena. Just sel päeval ning tunnil, kui Saksamaal kalifaat või emiraat välja kuulutatakse. Astub siis hetk varem erilennukisse ning lendab ära kas Austraaliasse või Uus Meremaale. Kus, nagu võib oletada, ootab ees suur kinnisvara, aktsiapakid, osakud ning pangaarved. Mis tagavad miljnäri-elatustaseme. Näiteks kingitused tänulikelt ning vagadelt nahtašeikidelt-miljardäridelt. Et ometigi teostus see, millest unistas juba suur prohvet ise ning mida on tema jüngrid ja järgijad juba 1400 aastat täita üritanud. kuid senini edutult..

Päevatoimetaja

Gerly Mägi
Telefon 51993733
gerly.magi@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis