Galeriid

HARULDASED KAADRID | Vaata, kuidas vanal ajal malevas tööd tehti (13)

Jaanika Vilipo, 25. juuni 2018, 15:33
Töö- ja puhkelaagri (TPL) lapsed teel tööleFoto: Õhtuleht arhiiv
25. juuni keskpäeval sai malevasuvi piduliku avapaugu, kui kümned õpilasmaleva rühmad kogunesid Vabaduse väljakule. Siin meenutus maleva ajaloost. 

Eesti Õpilasmaleva ajalugu läheb tagasi Eesti ENSV aega, kui 1966. aastal töötas Hiiumaal Hiiu Kaluri ja Sõpruse kolhoosis, Putkaste sovhoosis ning Hiiumaa Metsamajandis 68 vanemate klasside õpilast mitmest Eesti keskkoolist.

Samal teemal

Nad nimetasid endid "kortšaginlasteks" Nikolai Ostrovski jutustuse "Kuidas karastus teras" peategelase Pavel Kortšagini järgi. Töölaagri organiseeris komsomolitöö instruktor Rein Talmet.

Õpilaste töörühmade loomise mõtet toetati Eesti NSV Põllumajanduse Ministeeriumis, Metsamajanduse- ja Looduskaitse Ministeeriumis, Haridusministeeriumis, Ametiühingute Nõukogus ja Eestimaa Leninliku Kommunistliku Noorsooühingu (ELKNÜ) Keskkomitees. 

17. veebruaril 1967 võttis ELKNÜ KK büroo vastu otsuse luua Eesti Õpilaste Töömalev (EÕT), mille nimeks sai 1970. aastal Eesti Õpilasmalev (EÕM).

Mõte õpilaste puhkuse ühendamisest tööga ei sündinud üleöö. Õpilaste, eriti aga linnalaste töökasvatus oli nii hariduselu juhtide kui ka kõigi nende inimeste südamel, kes tundsid muret noorte tuleviku pärast. 

1967. aastal oli malevlasi 278, tegutses 7 rühma ja malevlase keskmine päevapalk oli 2,90 rubla. 1978. aastal oli malevlasi juba 11 728, tegutses 420 rühma ja keskmine päevapalk oli 5,12. 1980. aastal oli malevas 15 370 vormikandjat, sealhulgas 1000 täiskasvanud komandöri. 1983. aastal ületati 20 000 malevlase piir.

2018. aasta suvel saab üle Eesti õpilasmaleva kaudu töökogemuse umbes 4500 koolinoort. Tallinnas  malevakorraldust koordineeriv Sihtasutus Õpilasmalev organiseerib ligi 1000 malevakohta. Neist umbes pooled on Tallinna linnas ja teine osa väljaspool.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee